Karksi volikogu võttis vastu vallaeelarve, mille maht on 3 194 983 eurot. See on mullusest 4,9 protsenti suurem.
Karksi vald paneb raha noortesse ja sporti
2,7 miljonit eurot on eelarveaastal saadav tulu, ülejäänud osa rahast tuleb eelmise aasta jäägist ning noortekeskuse ja staadioni ehituse lõpetamiseks võetavast 170 000 euro suurusest laenust.
49 protsendiga on vallaeelarve peamine tuluallikas üksikisikutelt laekuv tulumaks. Mullu tegelikult laekunud tulumaksuga võrreldes on prognoosi 2,3 protsenti suurendatud. «Samas on see ainult 82 protsenti 2008.
aastal laekunud tulumaksust,» tõdes Karksi vallavanem Arvo Maling.
Riigi toetus õpetajate palkade, toimetulekutoetuste ja muude kindlaks määratud kulude katmiseks toob viiendiku tuludest.
«Lisaks maksab riik tasandusfondi kaudu 13,7 protsenti aastaeelarve tuludest, et tagada valla tegevuste enam-vähem võrdne rahastamine. Viljandi maakonnas saavad kõik omavalitsused tasandusfondi toetust ja riigis on ainult 46 omavalitsust 226-st, kes seda ei saa. See tähendab, et nende maksudest laekuvad tulud ületavad riigi määratud keskmise kulu taseme,» selgitas vallavanem.
«Eelarveaasta põhitegevuse kulud on 2,5 miljonit eurot, seega ületavad aasta tulud kulusid. Samas kulub laenu maksmisele 213 000 eurot ja intresside tasumiseks 45 000 eurot,» märkis Maling.
Investeeringuid tehakse 372 265 euro eest, kokku 11,65 protsenti kogu eelarve mahust. «Suuremad kulutused on noortekeskuse ehituse eest,» lausus Maling. Sel aastal tuleb tasuda 172 000 euro suurune arve.
Staadionile rajakatete paigaldamine läheb maksma 146 900 eurot. Veel on eelarves planeeritud parandada teid 32 000 euro eest ning osta raamatukogudesse 8100 euro eest raamatuid.
Põhitegevuskuludest läheb 56 protsenti valla 147 ametikohal töötavatele inimestele palga maksmiseks. «Palgaks minev summa on 2009. aastast kahanenud,» lisas Maling.
Vallavalitsus haldab 12 valla asutust ja korraldab teede korrashoidu, keskkonnategevust ja palju muud. Need majanduskulud võtavad enda alla 0,85 miljonit eurot.
Eraisikutele ja ettevõtetele makstakse 0,24 miljonit eurot toetusi.
Tegevusvaldkondadest kulub kõige suurem osa haridusele, järgnevad vaba aeg, kultuur ja sotsiaalhoolekanne. Volikogu ja valitsuse kulud moodustavad 8,1 protsenti põhitegevuse kuludest.