N, 8.12.2022

Koroonaviiruse levikut hoiab suurena omikroni uus alamvorm ja inimeste vähenev ohutunne

Sakala
Koroonaviiruse levikut hoiab suurena omikroni uus alamvorm ja inimeste vähenev ohutunne
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Novembrikuise seireuuringu tulemused näitavad, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur.
Novembrikuise seireuuringu tulemused näitavad, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Foto: Marko Saarm

Tartu ülikooli juhitava seireuuringu novembrikuise etapi tulemused näitavad, et koroonaviiruse levimus püsib neljandat kuud ühtlaselt suur. Sama võib öelda antikehade levimuse kohta. Viiruse laia levikut toetab ühelt poolt omikrontüve senisest veelgi kergemini nakkav alamvorm ja teisalt inimeste üha kahanev ohutunne.

Novembri teises pooles tehti koroonaviiruse proov 1970 inimesele. Neist ligi kuuel protsendil oli see positiivne, sealjuures iga 17. täisealine oli veel nakkusohtlik. Nakkusohtlikest 80 protsendil esinesid kas kerged või mõõdukad haigusnähud.

Seireuuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on need näitajad olnud enam-vähem samasugused augusti lõpust alates. Suurte nakatumisnäitajate püsimises on osalt süüdi Eestiski kanda kinnitanud omikrontüve alamvorm BQ1.1, mis andis endast märku juba eelmise seireetapi ajal ja on põhjustanud tervelt viiendiku nüüdses etapis tuvastatud nakkusjuhtudest.

"See on omikronist veelgi nakkavam viirustüvi, mis suudab varasemast põdemisest tekkinud immuunvastusest mööda hiilida. Õnneks on sellegi tüve tekitatud haigusjuhtumid pigem kerged ja rasket haigestumist ta valdavalt ei põhjusta," selgitas Kalda.

Seireuuringu käigus tehtavaks antikehade analüüsiks andis proovi 1855 inimest ja neist 90 protsendil olid kaitsekehad olemas. Üle 65-aastaste vanuserühmas on antikehade levimus 95 protsenti. Seekordne etapp näitas, et kui vaktsineeritutest on antikehad olemas peaaegu kõigil, siis neist, kes on haiguse üksnes läbi põdenud, vaid 66 protsendil. Andmed kinnitavad taas, et kaks tõhustusdoosi saanud inimestel on antikehi märkimisväärselt rohkem kui teistel. Samuti on nende seas nakkusjuhtumeid mõnevõrra vähem.

Kui nooremas vanuserühmas soovib tõhustusdoosi teha 15 protsenti vastanutest, siis üle 65-aastaste seas plaanib seda kolmandik. Ruth Kalda soovitab tõhustusdoosi kindlasti teha kõigil eakatel ja ka kaasuvate haigustega riskirühmadesse kuulujatel.

Seire käitumisuuringus on taas kord näha üldist ohutunde vähenemist. Kuigi iga kümnes täisealine on olnud lähikontaktis võimaliku nakatunuga, on vaid iga viies seejärel nakkuse leviku pidurdamiseks midagi ette võtnud. Kalda sõnul kipuvad inimesed unustama, et koroona on nakkushaigus. Ta tuletas veel kord meelde, et kõige lihtsam viis haigestumisest ja nakkuse levitamisest hoiduda on järgida tavalisi ettevaatusabinõusid: pesta käsi, kergete haigusnähtude korral teha kiirtest ja igasuguste viirushaiguse tunnuste ilmnedes hoiduda lähikontaktidest.

Märksõnad
Tagasi üles