Kärstna mõisas peeti mulkide karnevali

Täna õhtupoolikul peeti Kärstna mõisas mardi-kadri karnevali, muusikat mängis kohalik kapell, tantse ja laule juhendas mulgi kultuuri entusiast Alli Laande.

Tulihingeline Mulgimaa kultuuri, traditsioonide ja pärimuse tutvustaja ja edendaja, mulgi keele õpetaja ning erinevate mulgikeelsete raamatute ja paljude trükiste autor Alli Laande andis ka Kärstnas oma parima, et kohalik rahvas saaks mulkide mardipäeva ja kadripäeva traditsioonidest osa ja kannaks neid tulevikus edasi.

Kavas olid mulkide ringmängud, laulud ja tantsud. Näitsikud kerisid võidu lõnga, neist kiireimal peaks olema tulevikus võimalus kiiresti mehele saada. Samuti õngitseti korvist õnne, kõlas martide küllatulemise laul ja tehti vitsutamist. Kärstna mõisa kapellis hakkas silma suure kontrabassiga mehemürakas, peale tema on ansamblis lõõtsa, ukulelet ja kitarri mängiv moosekant.

Karnevalil osalejad pidid olema kostümeeritud, muidu ei lasknud mõisa perenaine Urve Kass kedagi üle ukse. Kellel kostüüm või mask puudus, need pidid selle esikus juhendaja näpunäidete kohaselt meisterdama. Urve Kass oli ise kostümeerinud end politseinik Polinaks, kes toimuval kenasti kordnikusilma peal hoidis. Tema kirjutas ka üles kõik peoliste nimed. Neid oli 20–30 ringis.

Karnevalile tuldi peredega, peamiselt emad ja vanaemad oma võsukestega, palju oli lapsi. 

"Karnevali teeme esimest korda, lihtsalt katsetame, näib, et osalejatel on tore," sõnas Urve Kass. Ta tuletas meelde, et mõni aasta tagasi suletud Kärstna koolis olid väga vahvad kirjanduslikud karnevalid, aga vahepeal ei ole neid aastaid peetud. "10. detsembril tuleb päkapikkude jõululaat majas sees ja mõisahoovil, lisaks töötoad ja kontsert. Kärstna mõisa seltsielu käib praegu päris kenasti. Maal on rahvast muidugi vähemaks jäänud, napib aktiivset rahvast. Ehkki piirkonda on linnast juurde kolinud uusi inimesi, on nemad esialgu seltsielus tagasihoidlikumad," kõneles ta.

Kärstna mõisas tegutsevad kaks tantsuringi, käsitööring ja kapell. Kõik nad käivad koos kord nädalas.

Oma praeguse näo sai Kärstna mõisasüda üle-eelmisel sajandivahetusel, kui noor mõisahärra Kurt von Anrep mõisa juhtimise enda peale võttis. Neoklassitsistlikus stiilis peahoone on ümbritsetud kauni pargiga. Mõisaomanikest tuntuim on olnud kindral Reinhold von Anrep, kelle eduka sõjaväelasekarjääri mälestuseks on Kärstna Kabelimäele püstitatud klassitsitlik kunstiteos – uinuv lõvi. Kaua aega töötas mõisa peahoones kool, praegu asuvad seal lasteaed, külakeskus ja raamatukogu.

Kaks aastat tagasi koroonaajal oli Kärstna mõisaga seotud töötajatel vaba aega laialt käes ja nii taastati pargis ilu, nagu see oli kunagi 1904. aastast pärit Walter von Engelhardti jooniste abil loodud. Nüüd on aed väga efektne pilgupüüdja, mida uhkusega kõigile külastajatele näidatakse, isegi lume alt on selle kontuurid näha.