Lapsevanemad kiitsid algava streigi heaks

Eestlasti ei peeta agarateks streikijateks, kuid viimasel ajal on töötajad oma rahulolematust siiski avalikult välja näidanud. Vähem kui kuu aja eest organiseeris ametiühingute keskliit meeleavalduse kollektiivlepingu muutmise eelnõu muudatuse arvestamata jätmise pärast.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Hoolekogu esindajate sõnul lapsevanemaid täna alanud õpetajate streik ei kohuta, sest paaripäevane puudumine ei jäta laste teadmistesse suurt auku. Lapsevanemad pigem mõistavad pedagooge ja loodavad, et tööseisak aitab neil oma nõudmisi saavutada.

«See, et õppetöö katkeb, pole mulle mingi suur probleem,» lausus Suure-Jaani gümnaasiumi hoolekogu lapsevanemate esindaja Indrek Ebber. «Loomulikult puudutab streik mind, sest minu lapsed käivad koolis, aga see ei ole nii pikk, et mõjuks laastavalt.»

Tarvastu gümnaasiumi hoolekogu lapsevanemate esindaja Anne Kirsipuu meelest on väga hea, et õpetajad oma õiguste eest seisavad. «Meile on kool saatnud teate ja kõik, kes saavad ise hakkama, on paberi allkirjastanud,» rääkis ta.

Streik peabki ebamugavusi valmistama

Praegu on vanemad andnud allkirja, et laps ei lähe sel päeval kooli, kuid see, kuidas nende aega sisustada, pole Kirsipuu sõnul põhiline mure. «Laste seisukohalt on suur mure hoopis see, et nende õpetajatesse suhtutakse riigis halvasti,» lausus vanemate esindaja. Ta lisas, et kindlasti pakutakse mingeid võimalusi neile, kellel on raskusi laste üksijätmisega, aga praegu tundub, et maal ei ole see küsimus nii keeruline.

Viljandi Paalalinna gümnaasiumi hoolekogu esimees Marek Mitri rääkis, et tema laps käib inglise keele tundides ja neid antakse ka streigipäevadel. Temale tööseisak suurt muret ei valmista, sest poiss on juba 12-aastane ning saab kooli ja koju iseseisvalt.

Samas kinnitas Mitri, et elukorraldust streigipäevad siiski muudavad. «Aga streik on streik ja see peabki natuke ebamugavust tekitama. Kui streik oleks väga mugav, poleks sel üldse mõtet.»

Indrek Ebber ütles, et tal on pigem hea meel, et inimesed on hakanud enda eest rohkem seisma. «Eesti rahvale on ju süüks pandud, miks ta ei tee midagi, kui probleemid kasvavad,» lausus Ebber ja kinnitas, et on igati õpetajate streigi poolt. Siiski polnud ta kindel, kas rahulolematuse näitamisest on kokkuvõttes mingit tolku.

Ebberi sõnul koolilastega suurt probleemi ei teki ja kindlasti on paljudel õpilastel hea meel vabade päevade üle, mil saab kodus, võimlas või mujal aega sisustada. «Õpilased saavad ise endaga hakkama,» nentis ta. «Suurem mure võib olla lasteaialastega — nende vanemad peavad rohkem mõtlema, kuhu lapsi jätta.»

Paistu kooli koduleheküljel ripub vallavalitsuse teade, et lasteaias ja koolis ei ole õppetööd täna ja homme. «Selleks et lapsevanematel ei tekiks töökohal ebameeldivusi, korraldab Paistu vallavalitsus turvalise lastehoiu ka streigipäeval Paistu lasteaias,» andis teada vallavanem Ene Saar.

Kohaletulnud lapsi ära ei saadeta

Paistus on lasteaed tavapäraselt lahti ja lastele antakse süüa, kuid kodustel vanematel palutakse lapsed võimaluse korral streigipäevadel koju jätta.

Sama kord on Võhmas: kui lapsed kohale tuuakse, võtavad nii kool kui lasteaed nad vastu. «Tööjuhataja või keegi on ikka kohal ja ka lapsevanemad on abi pakkunud,» lausus Mänguveski lasteaia hoolekogu lapsevanemate esindaja Astrid Valo ning lisas, et seda küll ei tohiks juhtuda, et keegi ukse taha jääb. «Lihtsalt on uuritud, kes saaks koju jääda. Seda muret aga ei ole, et lapse peab üksi jätma, kui teda kuhugi panna pole ja ise ei saa koju jääda.»

Viljandi Krõlli lasteaia hoolekogu aseesimehe Janne Seedri sõnul pole sealsetelgi vanematel laste pärast hirmu südames. Krõllis streigitakse väga leebelt.

«Nad teevad ühetunnise hoiatusstreigi lõuna ajal, kui lapsed magavad,» kirjeldas Seeder õpetajate tööseisakut. Ta lisas, et lapsi kindlasti järelevalveta ei jäeta ning need kollektiivi liikmed, kes ei streigi, asendavad õpetajaid. «Iga rühma juurde jääb keegi ja Krõllis muret pole, kuhu laps panna.»

NÕUDMISED
Eesti haridustöötajate liit on pöördunud riikliku lepitaja poole palvega aidata kaasa kokkuleppe saavutamiseks riigi- ja omavalitsusjuhtidega, et tõsta töötasu alammäära õpetajatele atesteerimisel antud ametijärkude kaupa ja need oleksid tänavu järgmised:
• noorempedagoogil 729.82 eurot
• pedagoogil 772.85 eurot
• vanempedagoogil 883.28 eurot
• pedagoogil-metoodikul 1066.66 eurot.
Allikas: Eesti haridustöötajate liit

Tagasi üles