Aasta-aastalt ostetakse naistepäeval, emadepäeval ja viimasel ajal ka sõbrapäeval üha rohkem lilli toidupoest. Lilleäridele see rõõmu ei tee, sest nende käive seetõttu väheneb.
Toidupoed haukavad tükke lilleäride leivast
7. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaühingule Floreas Viljandi kuulub Viljandimaal kolm lillepoodi: üks Centrumis, teine Paalalinna Maksimarketis ja kolmas Mustla Konsumis. Ettevõtte juhataja asetäitja Aire Tamme ütleb, et 1995. kuni 2008. aastani suurenes nende kaupluste naistepäevane käive pidevalt. Siis tuli järsk, koguni kolmandikuni küündiv langus ning toonane tase jäigi püsima.
Ostmise kahanemise põhjustena nimetab Tamme majanduslangust, mis sundis inimesi säästma, ja seda, et järjest enam pakuvad lilli toidupoed, kelle kaup on odavam.
«Praegu müüvad naistepäeval lilli kõik ehitus- ja toidukauplused Selverist, Rimist, Maksimarketist, Maximast ja Säästumarketist Bauhofini välja,» tõdeb ta. «Centrumis asuva lillepoe müüki mõjutab Rimi, kus on aasta ringi lõikelilled sees. Maksimarketis pakutakse neid suurtel tähtpäevadel.»
Toidupoe lilled närbuvad kiiremini
Aire Tamme tähelepanekute järgi on väljapandud lilled ka toidukauplustes esialgu ilusad. «Paraku ei hoita neid seal külmikus, vaid soojas müügisaalis. Olen täheldanud, et juba esimese ööpäeva järel hakkavad õied närtsima: tõenäoliselt ei vahetata vett, ei lõigata ega hoolitseta nende eest nii nagu lillekauplustes. Teisel-kolmandal päeval on toidupoodide lilledel juba palju koledaid õisi.»
Karksi-Nuias lillepoodi pidava Liia Kuslapi sõnutsi on toidupoodides pakutava tõttu aasta-aastalt järjest raskem tähtpäevaks õigeid koguseid tellida. «Kunagi ei tea, kui palju müüvad toidukauplused,» kurdab ta.
Ka Kuslap on seda meelt, et lillepoes koheldakse õisi märksa paremini. Näiteks jõulude ajal pani ta Viljandis tähele, et toidupoes torgati lilled pakendamata korvi. Kõva külmaga kas või natukegi õues viibides muutuvad need prügikastikaubaks.
Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid möönab, et õitel on kindlasti oht külma saada, sest toidupoodides, sealhulgas Maximas, lilli spetsiaalselt pakkida ei jõuta. «Tänavu ilmateade naistepäeval küll suurt pakast ei luba,» tähendab ta.
Erilaid lisab, et ostjatel on alati võimalik nende kaubaga tutvuda, sest lilled ei ole kinnistes pakendites.
Samuti võtab Maxima avalike suhete juht omaks, et nendel ei saa õied nii palju tähelepanu ja hoolt kui lillepoodides, kuid lilled müüakse kiiresti läbi ja seepärast nende kvaliteet ei kannata.
«Loomulikult ei hakka Maxima või mõni teine toidupood lillekauplust asendama, kuid suurtel tähtpäevadel saame anda inimestele rohkem valikuvõimalusi,» räägib ta. «Kindlasti on meie kaup odavam. Arvan, et nende kogustega, mida meie sisse võtame, ei julgeks väiksed lillepoed võistelda: mida nad müümata jäänud lilledega peale hakkaksid?»
Erkki Erilaid ütleb, et nad on suutnud eeldatavat müüki naistepäeval üsna täpselt ennustada. Ometi arvab ta, et nende naistepäevaaegne suur müük väiksemaid lillepoode pikas perspektiivis ei ohusta.
Lilledega on nad tema jutu järgi naistepäeval kaubelnud juba sestsaadik, kui kümmekond aastat tagasi turule tulid. 2004. aastal hakkas Maxima laienema ning sedamööda on kasvanud ka lillede pakkumine. «Mullu müüsime naistepäeval väga suure koguse lilli: kaubaks läks roose, tulpe, nartsisse, mimoose ja potis orhideesid,» meenutab Erilaid.
Tänavu osteti tema ütlemist mööda tohututes kogustes roose ka sõbrapäeval, müügiedu oli lausa üllatavalt suur. Ta nendib, et majanduskriisi mõjul eelistavad inimesed kõvasti allahinnatud kaupa: naistepäevanädalalgi ostetakse kõige meelsamini kampaaniatooted.
Rääkides Rimi ja Säästumarketi lillemüügist, ütleb aktsiaseltsi Rimi Eesti Food pressiesindaja Katrin Bats, et suurel jaeketil on väikestest lillepoodidest paremad sisseostu ja logistika tingimused. «Rimi toob enamiku lõikelilli Hollandist ning saab kauba märksa odavamalt kui vahendajatelt ostvad lillekauplused,» tõdeb ta.
Samuti on Katrin Batsi sõnutsi toodete ringlus toidupoes väga kiire ning lilled asenduvad kähku uutega, samal ajal kui spetsiaalkaupluses võivad need seista hoopis kauem.
Pressiesindaja möönab, et erikaupluses on teenindajatel rohkem aega lillede eest hoolitseda, kuid ka jaekett ei saaks neid tema jutu järgi müüa vajalikke hoiutingimusi täitmata.
Uus kaubakeskusmuudab jõujooni
Viljandi kesklinnas lilleäri pidav Vello Pille tunnistab, et masu ja toidupoodide konkurentsi tõttu on nende müügiedu jõudsalt vähenenud. Vee peal ütleb ta end püsivat omakasvatatud tulpidega, mida pakub jõuludest kevadeni. Need on tema poe müügihitt.
Pille meelest tulebki igaühel leida oma nišš. Naabruses asuva Marcuse lillekaupluse kohta ütleb ta, et seal lähevad rohkem kaubaks potililled.
Sügisel Viljandi kesklinnas avatud Jardini poe müüja Ivi Ilves möönab, et lilli müüakse tähtpäevadel tõepoolest isegi bensiinijaamades. «Mina selles probleemi ei näe: igaühel on õigus müüa, mida ta soovib. Naisi on palju ja kõik lilled leiavad omaniku,» usub ta.
Floreas Viljandi juhataja asetäitja Aire Tamme sõnutsi on peale naistepäeva müügi tippajad emadepäev ja sõbrapäev. Lillepoodidele on head ka koolilõpupäevad, sest sel ajal toidukauplused nii kõvasti peale ei pressi.
«Toidukettide odavate hindadega me võistelda ei suuda, meie trump on korralik teenus: teeme kõik, et lilled näeksid head välja,» ütleb Aire Tamme.
Tema arvates on lillepoodidel praegu igal juhul raskem kui kümme aastat tagasi, sest rendihinnad ja kõik muu on jõudsalt kallinenud. «Oleme mitu masuaastat oodanud, et olukord läheks paremaks, aga valguskiirt ei paista: aasta lõpul valmiv uus kaubakeskus lööb turu taas segamini,» tõdeb ta.