N, 1.12.2022

HÄÄLETUS ⟩ Milline võiks olla tänavune Viljandimaa kodanikuühiskonna aasta tegu?

Triin Loide
, Sakala arvamustoimetaja
Milline võiks olla tänavune Viljandimaa kodanikuühiskonna aasta tegu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Komisjon valis sellel aastal keskusele esitatud tegude seast välja seitse, mis on nende hinnangul kogukondadele tähelepanuväärset mõju avaldanud.
Komisjon valis sellel aastal keskusele esitatud tegude seast välja seitse, mis on nende hinnangul kogukondadele tähelepanuväärset mõju avaldanud. Foto: Sakala

Tänasest on Sakalas avatud küsitlus, kus saab taas valida Viljandimaa kodanikuühiskonna aasta tegu. Konkursi on ellu kutsunud Viljandimaa arenduskeskus, et märgata ja tunnustada kodanikualgatuse valdkonnas silmapaistvalt tegutsenud isikuid ja ka kodanikeühendusi.

Komisjon valis sellel aastal keskusele esitatud tegude seast välja seitse, mis on nende hinnangul kogukondadele tähelepanuväärset mõju avaldanud ja aidanud teadvustada kodanikualgatuse tähtsust meie kogukondade arengus.

Milline neist võiks sinu arvates olla tänavune Viljandimaa aasta tegu?

Kandidaadid

Soe küla võrkpalliplats

Väikese Soe külakogukonna järve äär on seni olnud üsna alakasutatud. Külas elavate naiste ühine võrkpallihuvi tõi nad omavahel kokku ja pani tegutsema.

Koos uuriti kust võrkpalliplatsi rajamiseks toetusraha saada, kirjutati projekt ja koostöös oma kogukonna inimestega loodi üliäge võrkpalliplats, mis inimesed läbi spordi kokku toob.

Kokkuhoidev kogukond ja tegusad naised, kes ei anna alla ja leiavad lahendusi. Spordi abil noored õue!

Soe küla liivaväljak
Soe küla liivaväljak Foto: Viljandimaa Arenduskeskus

Mulgimaa peremäng 2022

Mulgimaa peremäng leidis aset tänavu juba kaheksandat korda. See on suurim üle-eestiline Mulgimaad ja siin elavaid inimesi tutvustav ettevõtmine. Sel suvel oli Mulgimaa peremänguga seotud kokku ligi 5000 inimest: nii külastajad, korraldajad kui ka toetajad. Tegu on mittetulundusliku üritusega ja sissepääs on alati olnud kõigile tasuta. Projektitoetuste abiga on tehtud üleriigilist turundust meedias ning tasutud hädavajalikud kulud, nagu näiteks mängukaartide trükkimine või kujundused reklaamidele.

Peremängu korraldamine muutub igal aastal aina paremaks: korraldusmeeskond juba teab, mida on vaja teha ja kuidas plaanitud tegevused ellu viia. Kõige olulisem on mängupunktide korraldajate ja mängupäeva läbiviijate ehk tavaliste ja samas väga eriliste Mulgimaa inimeste koolitamine, innustamine, nendega suhtlemine ja ühisesse kogukonda haaramine. Neid tegevusi alustame juba aprillis ja lõpetame septembris.

Jaanika Toome on Mulgimaa peremängu idee algataja ning väsimatu kogukondadega suhtleja. Talle kohe meeldivad inimesed, nendega koos tegutsemine, huvitavate küsimuste esitamine ning lugude jutustamine. Jaanika oskab imeliselt näidata, kui erilised me kõik siin Mulgimaal oleme ja kui oluline on igaühe panus selleks, et nii endal kui teistel oleks hea elada.

Kati-Katri Koppel on Mulgimaa peremängu kaaskorraldaja, hoides kätt pulsil meie kodulehe ja Facebooki lehe sisul ning teistel reklaami ja meediat puudutavatel teemadel. Samuti oskab Kati-Katri teha ilusaid pilte, mis tutvustavad meie mängupunkte ja Mulgimaad kogu Eestile. Kati-Katri hindab väga kõrgelt Mulgimaa pärimust ja tutvustab seda igal võimalusel, kandes rahvariideid ja mängides karmoškal pärimusmuusikat.

Mulgimaa peremäng leidis aset tänavu juba kaheksandat korda.
Mulgimaa peremäng leidis aset tänavu juba kaheksandat korda. Foto: Viljandimaa arenduskeskus

Ukraina toetuskontsert Vabaduse platsil

Nii kiirelt suur sündmus ära teha – kõva pealehakkamine! Esines mitu tuntud Eesti kollektiivi ja kohale oli tulnud sadu inimesi. Kontsert oli tasuta ja kogu annetustest saadud tulu läks Eesti Punase Risti vahendusel Ukrainasse.

Nagu teatas Eesti Punase Risti Viljandimaa Seltsi koordinaator Merit Laan esialgse info põhjal kohe pärast kontserdi toimumist, siis korjati annetusi veidi rohkem kui 18 000 eurot. "Suur kiitus korraldajatele ja Viljandi inimestele!" ütles Laan toona Sakalale ning lisas: "Annetus liigub edasi Ukraina Punasele Ristile."

Kontserdi korraldamist vedasid Haldi Välimäe, Ako Lehemets ja Kris-Katry Kohv ning veel mitu Viljandi loomeinimest. Üritust toetasid ka ettevõtted ja asutused üle Eesti.

Viljandis Vabaduse platsil korraldati märtsi alguses Ukraina toetuseks heategevuslik kontsert.
Viljandis Vabaduse platsil korraldati märtsi alguses Ukraina toetuseks heategevuslik kontsert. Foto: Elmo Riig

Jämejala vaimse tervise küla park

Jämejala vaimse tervise küla park on dendroloogilise hindamise tulemusena nimetatud Viljandimaa kõige liigirohkemaks pargiks ja asub Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku territooriumil. Mittetulundusühing Loome Sillad nägi võimalust muuta park atraktiivseks külastuspaigaks kogukonnale.

Lõime kümme infopostkasti, kus on peidus informatsioon puu kohta, mille juures postkast asub (puu nimetus eesti ja ladina keeles, lühikirjeldus ja pilt). Infopostide eriline disain kutsub tutvuma seal sees asuva infomaterjaliga, mis aitab pargiala paremini tundma õppida ning puuliikidest rohkem teada saada. Infopostkastid annavad võimaluse korraldada territooriumil orienteerumismänge.

Väärtuslikemate puude ümber ehitasime puidust istumispingid (kokku viis), kus saab lõõgastuda, puudelt endasse energiat laadida ja pargis elavaid oravaid vaadata. Lisaks renoveeriti vanad pargipingid (kokku kuus), mis paiknevad pargi keskel kulgeval jalutusrajal.

Renoveerisime üle neljakümne aasta seisnud purskkaevu ning vahetasime välja vanad kiviplaadid purskkaevu ümber. Rajasime parki uue jalutusraja pikenduse, et oleks võimalik pargi algusest kõndida äsja renoveeritud purskkaevuni.

Moodustasime pargi keskele kiviringi, kus saab nautida parki, korraldada vestlusringe, koosolekuid või isegi teraapiaseansse.

Pargi arendustööd on toonud Jämejala vaimse tervise küla parki tagasi elu: oleme pidanud seal fotojahti, Jämejala festivali, kaasanud patsiente heakorratöödele ja korraldanud sügisel pannkoogipidusid. Edasi läheme pargi arendamisel jätkuprojektiga (millega loome parki teraapiaaia).

Kõiki neid vabatahtliku tööna korraldatud tegevusi vedasid eest Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku tublid tegevusjuhendajad, kes motiveerisid patsiente tööteraapia korras õppima uusi oskusi pargi atraktiivsemaks muutmisel oma kogukonnale.

Jämejala vaimse tervise küla park. Kollaaž
Jämejala vaimse tervise küla park. Kollaaž Foto: Viljandimaa Arenduskeskus

Varjevõrkude valmistamine Ukrainasse saatmiseks

Ingrid Uusi varjevõrkude punumine sai alguse Sürgaverest, kuhu ta oli tulnud vabatahtlikuna tegema käsitööd koos Ukraina sõjapõgenikega. Üsna ruttu sai selgeks, et põgenikud soovivad lisaks koju pääsemisele anda panust oma kodumaa heaks. Nii otsiski Ingrid, olles kuulnud varjevõrkude valmistamisest, kuidas neid tegema peaks, ja tutvustas mõtet põgenikele. Tutvustamise käigus selgus, et üks põgenikest oli varjevõrku teinud ka Ukrainas ja see andis julgust edasi minna. Kiirelt leiti materjal, valmistati raam ja punumine sai hoo sisse. Ingridi eestvedamisel mindi võrku valmistama Viljandisse hansapäevadele ja pärimusmuusika festivalile, kus võrgu valmimisse said panuse anda kõik möödujatest soovijad. Pärast seda kutsuti Ingridit koos oma kaaslastega võrgu valmistamise võimalust pakkuma ka mitmesugustele asutuste ja ettevõtete üritustele.

Praeguseks on Ingridist saanud Viljandimaa varjevõrkude punumise vabatahtlik koordinaator. Tema eestvedamisel saab võrku punuda nii Viljandi raamatukogus kui Paala koolis ja Ukrainasse on saadetud üle kolmekümne valmis võrgu.

Ingrid on oma entusiasmiga suutnud nakatada väga paljusid võrkude valmistajaid ja materjalide ettevalmistajaid, juhendanud maakonna võrguvalmistamise eestvedajaid ning hankinud ka teistele võrkude valmistajatele abimaterjale: võrgu kinnitamiseks vajalikku nööri ja kangamaterjalide toonimiseks kaaliumpermanganaati. Kuna varjevõrke punutakse peamiselt taaskasutatavast materjalist ja tootmisjääkidest, on see oluline ka meie keskkonna säästmise seisukohalt.

Tänu Ingridile on sõjapõgenikel olnud võimalus panustada oma kodumaa kaitsesse ja see on leevendanud neil ka pealesunnitud olukorra talumist, aidanud sotsialiseeruda eestlaste hulgas, väärtustanud taaskasutust ning aidanud leida uusi sõpru-tuttavaid.

Lisaks Ingridi enda vabatahtlikule tööle on tähelepanuväärsed ka tema pere ja meeskonna panused. Ingrid on ka majanduslikult toetanud nii varjevõrkude valmimist kui Ukraina sõjapõgenikke.

Entusiasmiga on suudetud nakatada paljusid võrkude valmistajaid ja materjalide ettevalmistajaid.
Entusiasmiga on suudetud nakatada paljusid võrkude valmistajaid ja materjalide ettevalmistajaid. Foto: Elmo Riig

[eel]arvamusfestival

[eel]arvamusfestival tõi ühekorraga avalikku ruumi kokku mitu Viljandit ja Viljandimaad puudutavat tulipunkti ja teemat, kaasates arutellu võimalikult palju huvitujaid.

See oli suurepärane kaasamissündmus, kus korraldajad viisid omavahel kokku linnakodanikke ja linnajuhte ning aitasid ürituse kohavalikuga ümber hinnata ka Viljandi linnaruumi ja selle võimalusi.

Mittetulundusühing Loov Viljandi on käesoleval aastal andnud hoogu veel teistelegi väga headele algatustele, nagu näiteks kevadel peetud linnafoorum, mis tõi linnakodanike ja valdkonnaekspertide ideed sõna otseses mõttes linnavalitsejatele peo peale.

[eel]arvamusfestivali teine päev Viljandi Tartu tänaval.
[eel]arvamusfestivali teine päev Viljandi Tartu tänaval. Foto: Marko Saarm

Adelli heategevuslik jätsikohvik

Adeele on noor initsiatiivikas tütarlaps, kellele läheb väga korda praegu Ukrainas toimuv.

Ta on vanemate toetusel tegelenud oma kodukohas juba mõnda aega masinajäätise müügiga, kuid nüüd on ta teenitud tulu suunanud Ukraina sõjas kannatavate inimeste toetuseks. Kümneaastase tüdruku peas keerles mõte, kuidas tema saaks Ukrainat aidata. Iga päev levivad sõja uudised, mis on valusad kuulda ka lapsele, ning tema suur tahe on teha midagi kannatajate heaks. Tal tuli mõte kogu oma jäätise müügist saadud tulu annetada Ukraina heaks.

Adeele toetav pere ja sugulased aitasid tal selle mõtte teoks teha ning toetasid nõu ja jõuga. Adeele kaasas oma kogukonda, punudes varjevõrku ning müües ka jäätist, mille tulu läks Ukraina toetuseks. Ta korraldas sellist üritust Tänassilma külas kaks korda. Esimesel korral punuti varjevõrku, teisel üritusel andis ta edasi sõnumit "Ära harju ära". 28. augusti heategevusliku jäätisemüügiga koguti mittetulundusühingule Slava Ukraini annetamiseks kokku 553,69 eurot.

Varakevadise jäätisekohvikuga kogunes annetusteks 494,31 eurot ja ka kastitäis toiduaineid, mis annetati mittetulundusühingule Slava Ukraini. Varjevõrku punuti ürituse lõpuks umbes 6,5 ruutmeetrit. Samuti kogunes annetustest ja sümboolika müügist tulu Sinilille kampaaniale "Anname au" summas 56 eurot.

Adeele on meie kogukonna noor liige, kellele läheb korda oma kodukant ja seal toimuv. Ta on eeskujuks paljudele omaealistele, olles aktiivne spordis ja lüües kaasa kooli õpilasesinduses, samuti korjab ta vabatahtlikult teeäärtest prügi. Ta on julge tüdruk, kellel on unistused sellest, mis võiks meie piirkonnas veel olla, ning ta jagab neid ka teistega.

Tänassilma tüdruk Adeele Soovere avas jäätisekohviku, et koguda raha Ukraina heaks.
Tänassilma tüdruk Adeele Soovere avas jäätisekohviku, et koguda raha Ukraina heaks. Foto: Marko Saarm
Märksõnad
Tagasi üles