Jürgen Ligi: vastuseks kolleeg Madisoni tunnustusavaldusele

Jürgen Ligi Foto: Sander Ilvest

KIRJUTADES 28. oktoobri Sakalas, kuidas EKRE kõigile ja kõigele äärmuslikult vastandub, viitasin paljudele selle erakonna seisukohavõttudele. Kõige krõbedam sõnakasutus oli seejuures «valevorstid», mis oli laen faktikontrollijatelt, kes nimetasid nii

EKRE liidreid (Delfi, 7. oktoober 2021). Sealsamas prognoosisin rünnakut Jaak Madisonilt. See tuli 3. novembri Sakalas viisil, millega ta kirjutas minu väidetele sisuliselt alla, ise seda küllap soovimata.

Alustan sõnastusest. Kui jätta välja kõik sõnapaugud, nagu «matslikkus», «labane», «valetamine», «rumal», «piinlik», «kahepalgeline», «räige», «vale», jääks Madisoni tekst üsna hõredaks. Aga need on mu jutule hea kinnitus nii omaette kui tõestuse puudumise pärast.

Järgmiseks raiub Madison, et neil pole pähegi tulnud tunnustada Ukraina okupeerimist. Mina seega valetavat. Aga mulle pole pähegi tulnud väita, et riigi okupatsiooni tunnustus saaks toimuda EKRE otsusega. Tunnustamiseks nimetatakse parteide ja poliitikute puhul hoopis – eriti praeguses olukorras – keelatud visiite okupeeritud aladele, mehkeldamist valede poliitikutega, poseerimist okupandi ja tema sõpradega, nende seisukohtade jagamist, juubeldamist, kui mõni Putiniga flirtinud ja lääne ühtsust lõhkuv partei valimistel edu saavutab, mõnitusi ukrainlaste pihta, Venemaa sõjaedu kiitmist, venelaste tõstmist rahvusest tsivilisatsiooniks, Putini kavaluse ja ettenägelikkuse tunnustamist.