Vaba mõte ⟩ Komm või pomm teie kindluses

Marko Suurmägi Foto: Mihkel Maripuu

Päev pärast halloween’i kirjutas üks inimene viljandlasi liitvasse Facebooki gruppi üsna pahase kirja, millest võis välja lugeda nördimust laste ja noorte suhtes, kes olid õhtul algul ukse taga koputanud ja kui neile polnud ust avatud, püüdnud linki vajutades ise tuppa tungida. Selle postituse all tekkis pikem arutelu teemal, mis ja kus on lubatud. Kas halloween on halvem või parem kui kodumaised kadri- ja mardipäev? Kas ühel päeval santimine on sobilik ja teisel päeval kommiküsimine mitte? Kas selline võõra ukse taga koputamine ja kommiküsimine saab üleüldse olla lubatud?

Loomulikult pole mingit vahet, mis laadi maskis ringijooksmise õhtu parajasti on – seda, kas oma uks lahti teha või mitte, otsustab igaüks ise. Kodu on meie kindlus ja olgu põhjus mis tahes, ilma meie loata sinna keegi ei sisene.

Nii halloween USA-s kui kadri- ja mardipäev Eestis on alguse saanud nii-öelda kogukondlikust läbikäimisest. Kas oli see oma tänava või oma küla rahvas, kelle ukse taha koputama mindi, aga tegemist oli üksteisele tuttavate inimestega. Koos linnade kasvamise ja kommete levimisega on lapsed juba aastakümneid linnas jooksnud kortermajades ukse tagant ukse taha ning sisselubamist soovinud ka võhivõõrastelt. Tõenäoliselt oli seda nõukaajal siiski tunduvalt rohkem kui praegu, sest siis olid kortermajade välisuksed avatud, nüüd tuleb esmalt korteriukse taha pääseda.