Poliitika vajab värsket verd

Valmar Haava, EKRE Foto: Riina Ani

VAADATES praegust poliitilist võitlust ja poliitikute käitumist, meenuvad mulle 1990-ndad ja 2000-ndate algus, kui eri külade ja piirkondade poisid ei saanud omavahel läbi ning õhtud ja külapeod olid sisustatud meelelahutusliku kaklusega. Kakluse põhjuseks piisas sellest, kui keegi ütles kogemata midagi, mis teisele ei meeldinud, ja ka lihtsalt mingisugusest tühisest jutust. Tavaliselt liikusid jutud suust suhu ja see jutt, mis lõpuks kohale jõudis, oli juba nii moondunud, et andis põhjuse konfliktiks.

Praegune poliitmaastik on samasugune. See, kui keegi midagi ütleb või teeb, on kohe teada ning seda võimendab suuresti meedia. Ma olen nõus, et meedia peab hoidma silmad lahti ja asjadega avalikult välja tulema, kuid enne tuleks ära kuulata kõik asjaosalised ning nende arvamused kirja panna nii, nagu öeldakse, moonutamata ja muudatusi tegemata.

Samuti on suured poliitikud muutunud nii võitlusjanuliseks, et seda on lausa tobe vaadata. Ärategemine ja mustamine on saanud igapäevaseks. Kas selline poliitiline kultuur viib üldse meie riiki edasi või hoopis kahjustab riigi arengut?