Juhtkiri ⟩ Kuidas kaasata kärpides?

Sakala logo Foto: Sakala

Energia kallinemine, üleüldine inflatsioon ja ähvardav majanduslangus sunnivad omavalitsusi üha enam otsima kärpekohti. Paljusid investeeringuid ei saa samas tegemata jätta, sest need parandavad energiatõhusust, väärt inimesi on vaja palgal hoida, paljud asjad on seadusega ette nähtud ja suur osa teenustest vajaks kriisi ajal kokkutõmbamise asemel hoopis kasvu. Seepärast on neid kohti, kust raha säästa, õigupoolest õige napilt.

Kaasavaks eelarveks mõeldud rahaga kooli üleval ei pea, samuti ei saa selle eest ühtegi suurt ehitust või remonti. Nagu viimased aastad on näidanud, saab selleks otstarbeks ettenähtud mõnekümne tuhande euro eest isegi väiksemaid ehitusi üsna napilt ära teha. Seepärast tundub loogiline argument, et ega kaasavast eelarvest loobumine mingit suurt kokkuhoidu anna.

Teisest küljest otsivad omavalitsused kokkuhoiuvõimalusi juba mõne tuhande euro kaupa, mistõttu tekib küsimus, kas kaasav eelarve on tähtsam kui mõni muu eelarverida. Tõsi, demokraatiale on keeruline hinnalipikut panna ja kaasav eelarve on omavalitsuse tasandil üks väheseid otsedemokraatia vorme. Kui vaadata poliitilisest vaatevinklist, ei osta Viljandi linn 40 000 ja vald 35 000 euro eest mitte mänguväljakut või purskkaevu, vaid inimeste osalemisvõimalust valitsemises.