Kümne võimu all pidi inimesel olema seitse elu

Strateegiline asukoht ja tugev linnus tagasid ühelt poolt õitsengu ja arengu, teisalt aga sattusid linnad just selle tõttu vaenuvägede teravdatud tähelepanu alla. Täpselt nii juhtus ka Viljandiga. Foto: Shutterstock

Tänapäeval on üsna palju neid, kelle karmanis on krabisenud nii Vene rublad kui Eesti kroonid ning kes praegu toimetavad eurodega. Vahetunud on riigikord ja võim, aga see on köömes võrreldes sellega, mis tuli üle elada Viljandi ehk Fellini elanikel nelja-viie sajandi eest.

Ajad olid siis julmad ja segased ning nende üleelamiseks oli vaja kõige muu kõrval ka kamaluga õnne. Sellel perioodil elanud fellinlasele olid sõjad ja piiramine osa argipäevast. Kui midagi kindlat oligi, siis see, et miski polnud kindel.

«Fellini elanik, kes sündis 1550. aastal keskaegses ordule kuulunud hansalinnas, elas aastail 1560–1582 Vene tsaari, siis kuni 1600. aastani Poola kuninga, 1600–1602 Rootsi kuninga, siis kuus aastat taas Poola kuninga ning 1608. aastast uuesti Rootsi kuninga võimu all,» nendib õpetaja ja ajaloojuttude vestja Jaak Juske. «Aasta hiljem oli ta uuesti poolakate valitseda. Ja seda kuni 1623. aastani. Ta suri Rootsi kuninga alamana, kusjuures kuningas oli 1624. aastal võtnud laastatud Viljandilt linnaõigused ning läänistanud selle Jakob De la Gardiele.»