Hans Väre: miks ajakirjanik pommivarjendis elu eest jalgrattaga väntas

Sakala peatoimetaja Hans Väre Foto: Elmo Riig

Põhja-Ukrainas asuva Tšernihivi ajakirjanik Volodõmõr Herasõmenko istus kaks nädalat oma perega pommivarjendis nagu sajad tuhanded teisedki ukrainlased. Ja nagu paljudel teistel, kadus ka temal pikaks ajaks elekter. Herasõmenko ei löönud selle peale käega. Või mine tea, ilmselt siiski lõi, sest meisterdades on ikka vaja natuke koputada, olgu siis rusika või haamriga. Igal juhul ehitas ta vanast perekonnarattast, aiakärust, dünamost, juhtmetest ja veel tont teab missugustest minule tundmatutest vidinatest kondiaurul töötava laadija, et oma telefonile elu sisse puhuda ja jätkata lugejatele info vahendamist.

See on vaid üks näide Ukraina sõjapiirkondade ajakirjanike kohanemisvõimest. Osa neist on põgenenud okupeeritud aladelt Lääne-Ukrainasse või Euroopa Liitu, et sealt tööd jätkata. Teised veedavad suure osa tööpäevast pommivarjendis, samal ajal kui sõjaväelased kasutavad toimetust kaitserajatisena. Mõni väljaanne on loobunud paberlehtede trükkimisest, sest paberit pole saada, postiteenistus ei tööta või on okupandid trükipressid lihtsalt oma propaganda teenistusse pannud. Sestap levib teave peamiselt veebis, ehkki antakse välja ka eritiraaže, et juhendada internetikaugeid inimesi, kuidas käituda pommirünnaku korral ja kus asuvad varjendid.