Juhtkiri ⟩ Eesti pool on Ukraina pool

Sakala logo Foto: Sakala

Läinud nädalavahetusel Viljandi- ja Järvamaalt riigikokku kandideerijate nimekirja kokku pannud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on poliitilisel võiduajamisel võtnud kahtlemata hea positsiooni. Ehkki valimisteni on jäänud neli kuud, on juba praegu selge, et peamine võidujooks tuleb Reformierakonna ja EKRE vahel. Seda oli näha sellestki, kuidas peaminister Kaja Kallas paari nädala eest parteikaaslastele kõneldes teravalt EKRE-t kritiseeris.

Kallase kõnest rääkides on palju esile tõstetud, et Reformierakond on mustade ja valgete jõudude vastandamise taktikat kasutanud pikalt. See, et lähenevate valimiste eel on oravad valinud peavaenlaseks senise Keskerakonna asemel EKRE, näitab tektoonilist nihet Eesti poliitmaastikul. Imestada pole siin samas midagi, sest Kantar Emori oktoobrikuise küsitluse põhjal jääb Keskerakond oma 14-protsendise toetusega Reformierakonna 28 protsendile juba kahekordselt alla, samas kui EKRE on 25 protsendiga päris lähedal.

Teiseks ei jäta palju valikuvõimalusi sisulised küsimused. Muidugi ristavad konkurendid piike ka energia hinna, toetuste, inflatsiooni ja muude sääraste teemade üle vaieldes, kuid sealseid erimeelsusi võiks nimetada pigem tehnilisteks. Tõeline eristumine kõigist ülejäänud erakondadest paistab viimasel ajal välja aga EKRE poliitikute järjest nõrgenevast toetusest Ukrainale ja kasvavast sümpaatiast Venemaa vastu. Kõige selgemalt ütles selle kolmapäevases ERR-i venekeelses saates välja EKRE aseesimees Mart Helme sõnadega «Me ei ole Venemaa ega Ukraina poolt, me oleme rahu poolt».