Ajaloo ümberkirjutamise ja mahakustutamisega on kerge minna üle mõistlikkuse piiri. Kas Kadriorgu, mis sai nime tsaar Peeter I abikaasa Katariina I järgi, peaks hakkama kutsuma kuidagi teisiti, sest selle ristivanemad olid võõrvõimu esindajad? Või kas me peaksime Tartu ülikooli peahoone tagant maha kiskuma Gustav II Adolfi monumendi, sest temagi kuulus anastajate hulka? Kindlasti mitte. Isegi kui kunagiste valitsejate hingel oli kuritegusid – ja vaid vähestel ei olnud –, ei kosta nende kaja praegu meie ümber. Kommunismikurjategijate oma kostab. Nende kuriteod on veel liiga värsked ning et Venemaa kasutab kommunistlikke sümboleid ja retoorikat ka kuritegudes Ukraina vastu, tuleb ohvreid üha juurde.
Tellijale