Neist suurejoonelisem oli kindlasti kava ehitada Viljandi südalinna 4000 inimest mahutav tuumapommivarjend, kus rahuajal töötaksid bussipiletikiosk, jäätise- ja ajaleheputka ning gaseeritud vee automaadid; kus saaks vihmase ilma korral kaks korda aastas korraldada laadapäevi ning kus oleks avatud Eesti NSV suurim punanurk. Ka oli esikohal plaan suurendada Viljandi elanikkonda, meelitades siia elama inimesi teistest Nõukogude Liidu piirkondadest ning rajada neile elamiseks mitu üheksakorruselist kortermaja lossimägedes Kaevumäel ja Teisel Kirsimäel. Et inimestel oleks uutest majadest lihtsam tööl käia, kavandati nende tipust köisraudteed kahes suunas: teraviljakombinaadi ja Ekseko poole.