Huvikoolide õpetajad: meist on mugav mööda vaadata – raha ju, teadagi, ei ole

Viljandi muusikakoolis on palgad küll suuremad kui kunsti- või huvikoolis, samas arvatakse seal täiskoormuseks 22 kontakttunni asemel 28 tundi. Foto: Elmo Riig

MEIL, VILJANDI huvihariduse õpetajail, on hea meel tõdeda, et valitsus pakub üldhariduse õpetajate palgatõusuks 23,9 protsenti ning õpetajate töötasu alammäär hakkab järgmisest aastast olema 1749 eurot. Üldhariduskoolidele lisaks on Eestis aga terve hulk huvikoole. Tahame kõnelda sellest, kuidas on asjad huvihariduses õpetaja poolt vaadatuna. Toetume oma töökogemustele Viljandi huvikoolis, muusikakoolis ja kunstikoolis.

Tegelikult meid ju sageli õpetajaks ei nimetatagi. Siis, kui haridusteemalised debatid taas lahvatavad, oleme kas noorsoo- või kultuuritöötajad. Nõnda on meist mugav mööda vaadata – raha ju, teadagi, ei ole. Eriti omavalitsustel.

Ometi on nii, et kuniks Eestis on huvikoole, töötavad neis õpetajad. See, et huviharidus oleks igas Eesti omavalitsuses igale lapsele kättesaadav, sõltub olulisel määral professionaalsete õpetajate olemasolust. Kui kõneleme huvikoolidest, siis eeldame, et sarnaselt mis tahes kooliga peaks seal antav haridus olema süsteemne ja pädev. Nii see enamasti veel ongi: huvihariduslik õpe toetub tippspetsialistide koostööle laste ja noortega.