Kriisiolukorras käitumise juhised jõuavad igasse postkasti

Sakala
Copy
Päästeameti eksperdi Mikko Virkala kinnitusel tuleb kriiside puhul arvestada, et elutähtsad teenused võivad katkeda.
Päästeameti eksperdi Mikko Virkala kinnitusel tuleb kriiside puhul arvestada, et elutähtsad teenused võivad katkeda. Foto: Marianne Loorents

Sellest nädalast jõuavad kõikide Eesti elanike postkasti juhised, mis jagavad näpunäiteid ja soovitusi, kuidas võimalikes kriisiolukordades edukalt hakkama saada. Kriisi puhul tuleb arvestada sellega, et korraga on abivajajaid palju ja seetõttu jõuab abi hädasolijateni tavapärasest kauem. Seepärast ongi oluline, et iga leibkond oleks tavapärasest erinevas olukorras võimeline mõnda aega ka iseseisvalt toime tulema ning oleks võimalikeks kriisideks algtasemel valmis.

Päästeameti kinnitusel on viimased aastad näidanud, et kriisid tabavad ka Eestit. 2019. aasta oktoobris jättis ulatuslik torm Kagu-Eestis elektrita 60 000 majapidamist ning muutis igapäevaelu tundmatuseni. Tormi mõjud puudutasid kümneid tuhandeid inimesi ning näitasid, et valmisolek kriisiks oli kesine. Valmis tuleb olla muutunud julgeolekuolukorrast tulenevateks ootamatusteks ja võimalikeks elektrikatkestusteks, nii riigiasutustel, ettevõtetel kui igal inimesel.

"Kriise ei tasu peljata – kriisideks tuleb valmis olla ja valmistuda," selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. "Nutikas ja lähedastest hooliv inimene valmistub koos perega: ta mõtleb läbi, kuidas tavapärasest keerulisemas olukorras toime tulla, hoolitseb selle eest, et kodus oleks piisav toidu-, joogi- ravimi- ja esmatarbekaupade varu ning mõtleb läbi sellegi, kuidas aidata eakaid lähedasi ja naabreid."

Kodudesse jõudev trükis jagabki näpunäiteid, kuidas inimesed peaksid kriisideks valmistuma, ning annab ülevaate, missugused kriisid võivad meie igapäevaelu muuta. "Kriiside puhul tuleb kindlasti arvestada sellega, et katkeda võivad elutähtsad teenused, aga ka mugavusteenused: meil ei pruugi olla elektrit, kaugkütet või internetiühendust, meil võib olla üleujutus või mingil põhjusel ei ole näiteks teed enam läbitavad. See omakorda toob vajaduse toidu- ja veevarude ning informatsiooni järele," selgitas Virkala. 

Selleks, et valmisoleku põhilised punktid meelde tuletada, saadabki päästeamet elanikkonnale trükise käitumisjuhistega. Päästeamet saatis Eesti elanike postkastidesse kriisiolukorras käitumise juhised ka 2020. aasta lõpus. Nüüd jõuab elanikkonnani täiendatud eksemplar, millest leiab lisaks juba tuttavatele teemadele juhiseid selle kohta, kuidas tulla kriisiolukorras toime vaimse tervise murede, infosõja olude, sõjaliste ohtude ja muuga.

Lisaks trükisele saab infot mobiilirakendusest "Ole valmis!" ning kodulehelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles