N, 8.12.2022
Nädalaks metsa pakitoidule ja samblamadratsile – riigi ja pere hüvanguks
Patrull metsas: reservväelased liikusid ühest kohast teise, jälgides, et keegi ei ründaks. Foto: Erakogu
Priscilla Õmblus
Nädalaks metsa pakitoidule ja samblamadratsile – riigi ja pere hüvanguks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Pool aastat tagasi potsatas selle loo peategelase­ ­e-postkasti Eesti kaitseväe­ kutse septembrikuus ees oota­vale reservväelaste õppe­kogunemisele. Kirjas olid vaid aeg ja kogunemispaik ning meeldetuletus, et Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on riigikaitse iga kodaniku kohustus.

«Kolm teavitust e-postis, info, et toimub õppekogunemine Pärnumaal nendel ja nendel kuupäevadel ja et osalemine on kohustuslik – mitteilmumisel saab trahvi,» meenutas reservväelane, kes jääb loos turvalisuse kaalutlustel anonüümseks, ning ütles, et ega ta esiotsa mõelnudki muud kui et eks tule siis minna. «Natuke oli põnev ka. Aga kui mõtlesin oma vanuse peale, siis järjest vähem põnev oli. Mul on kodus lapsed ... Samas, mis eeskuju ma neile näitan, kui ma sealt ära viilin ...»

Nagu reservväelane tõdes, tuleb töö- ja perekohustused õppuste ajaks – nädalaks – küll pausile panna, ent arvestades ärevat sõjaolukorda, mis mõjutab meie kõigi turvatunnet, peaksid kutse saanud nii oma riigi kui pere huvides õppused läbima. «Meid koolitasid seal välja NATO eriväelased. Meile öeldi, et saime samasugust koolitust, mida said Ukrainas sõdijad.»

Reede, 9. september. Õppuste esimene päev

Sõnumi teel oli saadetud info, et kogunemine on 9. septembril kell 9 Pärnumaal asuvas lennubaasis. «Selleks ajaks pidime ise sinna minema. Kohale jõudnud, anti meile varustus kätte ning kaks bussitäit mehi saadeti polügooni peale – Pärnumaa metsa,» kõneles õppustel käinu.Varustus, mis oli tarvis kotiga kaasa võtta, kaalus umbes 30 kilo, ning selga tuli tõmmata killuvest ja peanupp katta kiivriga. «Vanad laigulised, automaat, talvejope, magamiskott, lebomatt, soe pesu, kiiver … Saapad võtsin küll enda omad, sest eelmisel korral lõhkusin teistega jalad ära.»

Niisiis, sadade kilode viisi varustust laiali jaotatud, olid mehed lõunal ärasõiduks valmis.

«Bussidega viidi meid siis õppeväljakule. Paar tuttavat nägu vaatas seal vastu küll, aga meile loeti sõnad peale, et enda turvalisuse pärast ei ole mõistlik nimesid-nägusid teistega jagada. Instruktorite pildistamine oli keelatud, sest tegu oli eriväelastega.»

Läbimärjad jalad said pisut kuivemaks tuulutatud pehmel samblavaibal.
Läbimärjad jalad said pisut kuivemaks tuulutatud pehmel samblavaibal. Foto: Erakogu

Õppeväljakul ootas mehi ees kaitseväe üldfüüsilise test, mille hulgas jooksmine, kätekõverdused ja kõhulihaseharjutused. «Vaadati, mis vormis me oleme,» nentis reservväelane ning ütles omaenda vormi kohta, et polnud hullu midagi, täitsa hästi läks.

Pimeduse saabudes ootas aga ees üllatus. «Magada tuli lageda taeva all, telke ei olnudki.»

Nii järgmised viis ööd, igal ööl ise kohas.

Laupäev, 10. september. Õppuste teine päev

Esimesel ööl õnneks ei sadanud, aga temperatuur langes nulli ligi. «Kõik oli härmas, aga kõige hullem ei olnudki,» rääkis reservväelane.

Praetud munadest ja peekonist võisid õppekogunemisele kutsutud vaid öösel samblamadratsil külge keerates und näha. «Nädal aega olime pakitoidu ja konservide peal. Nagu metsaelu ikka: piiritusepõletil tegime süüa. Jaopealiku ristisime baristaks – tema tegi meile hommikuti kohvi.»

Õppekogunemise esimesel päeval pandi proovile reservväelaste füüsiline vorm.
Õppekogunemise esimesel päeval pandi proovile reservväelaste füüsiline vorm. Foto: Erakogu

Toidupakkide sisu üle siiski kurta ei saanud: «Kartulipuder, konservid, risoto, pasta Bolognese, halvaa, šokolaad, pähklid, müsli, kohv, tee, energiajoogipakikesed ...»

Teisel päeval määrati mehed jagudesse. «Meie olime kütisalgas, aga kokku oli jagusid neli: üks tegeles pommiõppe, teine laskmise, kolmas luure ja neljas meditsiiniga. Kõik neli punkti tuli läbi käia: kõik said täpselt samasuguse väljaõppe.»

Niisiis koosnes teine päev suuresti õppustest eri jagudes.

Pühapäev, 11. september. Õppuste kolmas päev

Kolmas päev oli jagatud kaheks. «Esimene pool oli teoreetiline osa, kui meile õpetati sõjaks valmisolekut: kuidas valmistuda ja mida peaks tegema, kui selline olukord tuleb,» kõneles õppustel osalenu ning lisas, et selle osa juurde kuulus ka teoreetiline patrullimine.

Teisel poolel päevast oli praktiline patrull. «Meil tuli NATO sõduritega nii-öelda madistada.»

Ööbimiskohas õpetati kiirsõlmede sidumist. Kui on vaja põgeneda, tõmbad nöörist ja saad oma asjad puu küljest ruttu kätte.
Ööbimiskohas õpetati kiirsõlmede sidumist. Kui on vaja põgeneda, tõmbad nöörist ja saad oma asjad puu küljest ruttu kätte. Foto: Erakogu

Esmaspäev, 12. september. Õppuste neljas päev

Ka õppuste neljandal päeval oli algul teoreetiline, siis praktiline pool. «Meie tegelesime reidiväljaõppega,» nentis reserv­väelane. «Harjutasime ülemaavaritsust: metsas salgale väljapandud varitsus tuli kahjutuks teha.»

Teisisõnu peeti metsas lahingut. «Jalaväemiinide süütenöör on kuskil 15 meetrit pikk. Oled seal kraavis kõhuli ja kui see jõmakas ikka üle pea käib, siis ei ole väga äge enam.»

Metsas ööbides oli peavarjuks telkmantel ja küljealuseks matt samblamadratsil.
Metsas ööbides oli peavarjuks telkmantel ja küljealuseks matt samblamadratsil. Foto: Erakogu

Pärimisele, kes siis lahingu võitis, vastas reservväelane: «Kui paukpadrunitega tegime, siis ikka meie alati võitsime. Vastasolevad sõdurid jäid maha.» Siinkohal viitas ta pikali jäänud makettidele. «Tulime läbi ilma kadudeta.»

Teisipäev, 13. september. Õppuste viies päev

Viienda päeva läbiv teema oli varitsus. Ja jälle: pool päeva õpiti teooriat, teisel poolel oli praktika. «Tuli panna miinid valmis ja siis oodata vaenlast, kui nad tankide ja sõjaväega tulevad. Seejärel nad õhku lasta.»

Et luua võimalikult realistlik olukord, olid tankideks maketid, mida maasturitega tõmmati. Niisamuti asendasid jalaväelasi maketid – elektroonilised märklehed, mida sai puldist liigutada.

Kui muidu tulid reservväelaste hommiku- ja lõunasöök pakist, siis õppuste esimesel päeval pakuti hamburgerit.
Kui muidu tulid reservväelaste hommiku- ja lõunasöök pakist, siis õppuste esimesel päeval pakuti hamburgerit. Foto: Erakogu

«Olukord, mida harjutasime, oli umbes niisugune, et tuli vaenlase jalavägi koos tankidega ning need tuli kahjutuks teha.»

Õhtul kella üheksa ajal saadeti reservväelased 48 tunniks metsa, et nad saaksid seni omandatud teadmised proovile panna.

Kolmapäev, 14. september ja neljapäev, 15. september

Kahest metsas veedetud päevast rääkides jäi reservväelase jutust enim kõlama varustuse tassimine. «Kõige hullem osa oli raske koti vedamine – see jääb pikaks ajaks meelde. Nagu kilpkonnad läksime, küür seljas. Kilomeetreid tuli selle kahe päeva jooksul 50, mis tuli jalgsi läbida.»

Lasketiirus said õppusel osalenud reservväelased täpsust harjutada.
Lasketiirus said õppusel osalenud reservväelased täpsust harjutada. Foto: Erakogu

Nagu reservväelane tunnistas, kaasnes kõige keerulisemate hetkedega korralik moraalilangus. «Viskasin seda rasket kotti selga ja sain vastu pead kiivriga. Siis mõtlesin küll, et … ma ei taha olla siin. Aga pärast olin targem: kiiver käib koti alla kinni.»

Kuna ka juhendaja nentis, et õppuste eesmärk ei saa olla koti vedamine, anti teisel metsapäeval kaitseväelastele pisut hõlpu: varustuse võis panna peidikusse hoiule. «Ei ole mõeldav sellise raske kotiga nii palju kilomeetreid läbi joosta. Aga kui meile öeldi, et rohkem seda kotti väga palju vedama ei pea, tundus see lausa uskumatu. Et siis ju võikski jääda kõndima!»

Kui seni olid reservväelased õppustel enam-vähem kuiva nahaga pääsenud, siis kolmapäeva õhtul hakkas vihma sadama. «See tõmbas igasuguse moti maha – magasime porilombis.»

Tühjad padrunikestad tuli enda järelt kokku korjata. Fotol on poole tunni «saak».
Tühjad padrunikestad tuli enda järelt kokku korjata. Fotol on poole tunni «saak». Foto: Erakogu

Neljapäeval oli aga äratus juba kell viis ning kella seitsmeks oli tarvis olla viis kilomeetrit magamiskohast eemal. «Hommikul tuli märjad riided selga tõmmata, seejuures ei tohtinud valgust näidata, punase lambiga pidi kõike tegema, nii et suurt midagi ei näinud.»

Metsas müttajad siiski päris kottpimedas ei olnud. «Öösel oli meeletult palju jaaniusse – terve metsaalune oli neid täis.»

Muid loomi peale rästiku, puukide ja põdrakärbeste ei kohatud. «Põdrajälgi küll nägime. Aga põdrakärbseid oli niimoodi, et viskas nagu pilvega peale.»

Neljapäeva õhtul ootas ees relvade hooldamine ning siis võis enne tsivilisatsiooni naasmist ühe öö lasketiirus katuse all betoonpõrandal magada.

Reede, 16. september. Õppuste lõpetamine

Reede hommikul rivistati reservväelased üles. Eesti kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Margus Kuul pidas kõne, tänas kohaletulnuid panuse eest ning andis mõista, et nüüd on nad valmis vajaduse korral ka päriselt sõtta minema. «Öeldi, et oleme niipalju valmis, et saaksime hakkama,» tähendas reservväelane.

Seejärel pandi mehed bussi peale ning saadeti tagasi igapäevatoimetuste juurde.

Tank, mis tuli kahjutuks teha, ehk makett, mis liikus maasturite jõul.
Tank, mis tuli kahjutuks teha, ehk makett, mis liikus maasturite jõul. Foto: Erioperatsioonide Väejuhatus

Et nädala oli reservväelane elanud suuresti pakitoidu peal, võiks ju eeldada, et kodus oli hundiisu. «Tegelikult suurt isu millegi järele ei tekkinud, aga paar päeva sõin ikkagi rohkem kui tavaliselt,» nentis ta. «Lastele tegin šokolaadikreemiga saiu ja suurema osa neist pistsin ise kinni.»

Nüüd, pisut olukorda seedinud, tõdes reservväelane, et niisugused õppekogunemised on vajalikud, aga rasked. «Mul ei ole olnud raskemat nädalat kui see. Isegi tavasõjavägi ei olnud nii raske. See oli ikka eneseületus. Samas olen väga rahul, et sain hakkama ja jäin terveks. Selliste õppuste puhul pole ju vaja kellelegi teisele peale iseenda tõestada, et saad hakkama,» kõneles ta ning lisas, et loodetavasti ei tule elus kunagi pärislahingus osaleda. «Toredat ei ole selle juures midagi. Loodame, et keegi meist ei pea seda päriselt tegema.»

Erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Margus Kuul
Erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Margus Kuul Foto: Remo Tõnismäe

Margus Kuul: vöökoht on mõnel võitlejal suuremaks läinud, peas on hall juus, kuid see, et nad kohale tulid, näitab nende kaitsetahet

Margus Kuul, palun selgitage, miks kaitseväe õppustel osalejatel soovitatakse avalikkuse ees anonüümseks jääda.

Anonüümsus on vajalik nii isikute enda kui ka nende pere kaitseks. Kujutage nüüd ette, et need mehed räägivad avalikult, et nende sõjaaja ülesanne on tegutseda rindejoone taga, vastase tagalas, hävitada seal kõrge tähtsusega sihtmärke, näiteks juhtimispunkte ja toetusüksusi. Kuhu me nii jõuaksime? Väljaõpe sisaldab ju eriteadmisi ja -oskusi ning seetõttu ei ole praalida sellega vaja.

Kui palju reservväelasi septembri õppekogunemisel osales?

Esiteks tänan neid võitlejaid, kes leidsid oma töö ja pere kõrvalt aja tulla õppekogunemisele. Nad ei ole unustanud vannet.

Ütleme nii, et kohaletulnutega oleks sõja ajal vastasele ikka parasjagu miinivaritsusi saanud korraldada. Aga las need täpsed numbrid jäävad kaitseväe teada.

Missugune oli kutsutute ja kohaletulnute arvuline suhe?

Rääkides numbritest üldiselt, siis ajateenistusest on meestel möödas juba paarkümmend aastat. Vormipükste vöökoht on mõnel suuremaks läinud, peas on hall juus, kuid see, et nad kohale tulid, näitab nende kaitsetahet. Tormakas noorus on möödas, aga oma vanuse kohta ollakse küllaltki heas vormis.

Kui need kutsutud, kes väljaõppealalt püssipaugu kuulde kaugusel elavad, ka õppekogunemisele oleks ilmunud, võinuks väga rahul olla. Võib öelda, et kutsutute ja kohaletulnute suhe oli üsna samasugune nagu ülejäänud kaitseväe õppekogunemistel.

Mille järgi see valim kujuneb, kes õppekogunemisele kutse saavad?

Praegu selle järgi, kes on läbinud ajateenistuses sissiõppe. Tulevikus kutsume õppekogunemistele ka värskelt erioperatsioonide väejuhatuses ajateenistuses käinuid. Alustasime erioperatsioonide ajateenijate väljaõppega eelmisel aastal ja praegu on õppes teine lend.

Kuivõrd oli selle õppekogunemise puhul seoseid sõjaga Ukrainas?

Me oleme seda õppekogunemist korraldanud regulaarselt kord aastas ja ka nüüd ei olnud selle toimumisel seost olukorraga muus maailmas. Kaitseväe juhtkond ei ole praegu suurendanud erioperatsioonide väejuhatuse õppekogunemiste mahtu.

Kas reservväelaste väljaõpe oli sama mis Ukraina sõduritel?

Kuni teatud lihtsusastmeni on kõikide armeede väljaõpped põhimõtteliselt samad: jookse, rooma, tulista, suhtle. Kuid järgmisest hetkest võib tulla sisse vahe olenevalt kasutatavast tehnikast ja relvastusest ning ka maastikust ja olukorrast.

Kas õppusel osalenud reservväelasi koolitas NATO eriüksus?

Kuna Eesti on NATO riik ja instruktorid olid Eesti erioperatsioonide väejuhatuse operaatorid, kelle tase ei erine teiste ­NATO riikide erivägede omast, siis vastus on jah.

Kuidas õppekogunemine teie silmis läks?

Narva väljaõppekeskuses ajateenistuses õpetatu on meestel suures osas ikkagi musklimälus. Siinkohal tuleb tänada kõiki neid instruktoreid, kes kohaletulnud sissisõdureid omal ajal välja õpetasid. Meie tuletasime reservväelastele asju meelde ja lihvisime oskusi. Motivatsioon väljaõppes osaleda oli kohaletulnutel suur ja kokkuvõttes läks hästi.

Märksõnad
Tagasi üles