/nginx/o/2022/10/07/14883616t1hf056.jpg)
Soomaale sattuvad autojuhid peavad arvestama võimalusega, et aeg-ajalt tuleb teel sõita veiste liikumise tempos, sest rahvuspargis kulgevad sõiduteed on mõeldud ka loomade ühest kohast teise liikumiseks. Reedel astus mõnekümnepealine veisekari kahe karjaku juhtimisel ühelt heinamaalt teisele.
Karjakute jutu järgi on veel paar nädalat seda aega, mil veised saavad karjamaal kõhu täis süüa. Kui tulevad külmad ja sealne ninaesine enam ei kõlba, tuleb veistele hakata andma talveks kogutud toitu. Reedel jalutas suur kari mööda Soomaa peamaanteed, mis kulgeb Kõpust Torini, keerates uuele karjamaale Kildu-Tõramaa suunal Mulgi heinamaa läheduses.
Kui veel 1990. aastatel olid sõiduteedel jalutavad veisekarjad tavaline nähtus ning ka riigi põhimaanteedel suleti aeg-ajalt liiklus, et loomad saaksid ühelt karjamaalt teisele minna, siis nüüdsel ajal pääsevad ka suvisel ajal rohumaale vähesed piimakarjad. Lihaveised elavad väikeste karjadena kõrvalistel ja vesistel niitudel, mida on vaja korras hoida, aga mida on traktoriga niita keeruline või lausa võimatu.
Soomaa rahvuspargi luhtadel ja heinamaadel peetakse veiseid nii piima kui liha saamiseks. Lisaks aitavad nad korras hoida sealseid hinnalisi puisniite.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)