N, 8.12.2022

Kas pidada istungit arvutis või vanal moel silmast silma? Volikogu liikmete arvamused lähevad lahku

Triin Loide
, Sakala arvamustoimetaja
Kas pidada istungit arvutis või vanal moel silmast silma? Volikogu liikmete arvamused lähevad lahku
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Helir-Valdor Seeder leiab, et küsimus pole ainult Volises, vaid volikogu istung ei tohiks põhimõtteliselt käia arvuti kaudu.
Helir-Valdor Seeder leiab, et küsimus pole ainult Volises, vaid volikogu istung ei tohiks põhimõtteliselt käia arvuti kaudu. Foto: Marko Saarm

Viljandi linnavolikogu septembrikuine istung kestis Volise keskkonna korduvate tehniliste tõrgete tõttu võetud vaheaegade pärast kuus ja pool tundi. Alles äsja kasutusele võetud süsteem on nii jäik ja ajale jalgu jäänud, et vajaks mõnegi volikogu liikme arvates väljavahetamist, sest takistab tööd. Arvamused hübriidistungi kohta lähevad aga lahku.

Linnavolikogu esimees Helmen Kütt tõdes, et 29. septembril peetud istung venis täiesti ebavajalikult pikaks. «Esiteks on selge, et sellel keskkonnal oli tol hetkel mingi sisemine tõrge, mis tegi selle kasutamise eriti vaevaliseks. Samas tuleb tõdeda, et Volis ongi suhteliselt vana ning jäik süsteem.»

Küti sõnul oleks mõnes mõttes kõige lihtsam naasta vana süsteemi juurde, kus istungil osalevad need poliitikud, kes on kohale tulnud, ning hääletamisel loetakse kokku ülestõstetud käed. «Samas on digitaalsel süsteemil omad eelised: see võimaldab või peaks võimaldama kiiret ning automaatset hääletusprotokollide loomist ja eelnõu materjalide menetlemist,» rääkis ta.

Viljandi volikogu peab istungeid teist kuud Volise-nimelises programmis, kus käib ka hääletamine ning saab end sõnavõttudeks ja küsimusteks kirja panna.
Viljandi volikogu peab istungeid teist kuud Volise-nimelises programmis, kus käib ka hääletamine ning saab end sõnavõttudeks ja küsimusteks kirja panna. Foto: Kuvatõmmis

Koroonaviiruse levides hakkas Viljandi volikogu tegema algul kaugistungeid ning hiljem võttis kasutusele hübriidvariandi, kus osaleda võis nii kohapeal kui ekraani vahendusel. Esialgu kasutati telesilla loomiseks Teamsi programmi, see tegi aga keeruliseks salajaste hääletuste korrektse korraldamise. Volis on mõeldud just volikogude töö juhtimiseks ning võimaldab pidada hübriidistungeid, seepärast see kasutusele võetigi.

Helmen Küti hinnangul on korrektse kaugtöö võimalus eesmärk, mille nimel tasub pingutada. «Oleks väga kurb, kui sellised tegusad volikogu liikmed, nagu Kaspar Taimsoo, ei saaks istungitel osaleda, sest tööülesanded – Taimsoo puhul siis näiteks võistlused – takistavad,» selgitas Kütt. «Tal on väga sisukad sõnavõtud ja konstruktiivsed ettepanekud. Miks ta ei võiks osaleda veebi vahendusel? Samuti võimaldab see teha tööd väikeste lastega vanematel. Kaugtöö on tulnud selleks, et jääda, selle vastu pole lihtsalt mõtet võidelda.»

Kütt sõnas, et ta on juba kuulanud maad, milliseid lahendusi kasutavad teised Eesti volikogud. Hea näitena on talle kõrvu jäänud Tallinnas kasutatav süsteem nimega Teele ning ta kinnitas, et Viljandi volikogus tuleb kindlasti arutusele senise süsteemi väljavahetamine kasutajasõbralikuma vastu. Esialgu jätkatakse aga Volise kasutamist.

Samuti valimisliitu Südamega Viljandis kuuluv volikogu liige Triinu Tints ütles, et viimase istungi venimine oli tingitud mitme asjaolu õnnetust kokkulangemisest. «Volikogu kasutas neljapäevasel istungil Volist alles teist korda. Esimest korda oli see kasutusel augustis ja siis eelnes istungile volikogu liikmete koolitus. Kui arvestada seda, et keskkond on volikogu liikmetele uus ja istungi päeval esines selles tõrkeid, võibki tekkida olukord, kus kõik võtab kauem aega,» selgitas Tints. Tema hinnangul tuleb lihtsalt leppida, et tehnilisi tõrkeid võib ette tulla.

Ühtegi igal hetkel sajaprotsendiliselt töötavat e-kesk­konda tema teada ei leidu, aga see ei tohiks olla ainus argument keskkonda üldse mitte kasutada. «Minu arvates keskkonnas midagi keerulist ei ole ning olen arvamusel, et selle kasutamist võiks jätkata, lihtsustab see ju volikogu tööd,» lausus Tints.

Endine volikogu esimees Helir-Valdor Seeder sõnas, et tema arvates ei ole digitaalsed lahendused volikogus vähemalt praegu jätkusuutlikud. Juba neljapäevase istungi lõpus ütles ta, et hindab praeguse elektroonilise töökorralduse ebaõnnestunuks. «Isegi kui jätta välja tehnilised takistused, mis tekkisid, kui Ando (Kiviberg – toimetus) sõna võttis, ja katkestused, siis kogu formaat, mis puudutab hääletamist ja salajast hääletamist, on täiesti ebaõnnestunud.»

Seeder tegi ettepaneku, et kui volikogu enamus soovib siiski Volise kasutamist jätkata, tuleks teha vähemalt kasutajaliides arusaadavamaks. Volis moodustab volikogu töökorralduse probleemidest tema hinnangul aga ainult ühe osa.

Seedri veendumusel vajab läbimõtlemist kogu praegune töökorraldus, mis lubab hübriidistungeid. «Volikogu istungid on üks vaev ja viletsus ning on olnud seda juba pikemat aega,» rääkis ta. «Koroonaajal olid piirangud ja inimeste tervise seisukohalt olid kaugistungid vajalikud. See oli põhjendatud sundolukord, aga praegu meil pole sundolukorda. Julgen arvata, et praegune kaugtöö, mida volikogus juurutatakse, on mugavusformaat neile, kes tahavad lihtsalt kodus olla. Samas on tihti tehnilisi tõrkeid, mis teevad kogu asja kohalviibijatele väga ebamugavaks. Näiteks eelmise istungi ajal ei saanud kaugtöötav volikogu liige oma muudatusettepanekut vormistatud, siis tuli talle appi teine volinik, kes selle oma nime alt vormistas ja esitas ... See kõik on nii koomiline ja kohmakas.»

Seedri hinnangul peaks olema volikogul võimalik vajaduse korral kaugistungeid korraldada, näiteks uue tervishoiukriisi ajal, ent volikogu tavaline töö peaks käima kohapeal. «Ei ole väga koormav kõigest üks kord kuus leida see aeg ning kohal käia,» lausus ta. «Ma pole just kõige vabama graafikuga inimene – töökoht on Tallinnas –, aga leian alati aja kohale tulla. Kui sa oled kandideerinud, mandaadi saanud ja esindad oma valijaid, siis pole see palju palutud.»

Seedri hinnangul on hübriidistungi kasutuselevõtt põhimõtteliselt vale samm, aga koalitsioon hääletas enamusega selle poolt ning seega tuleb leppida.

Volise kasutamise juures on tema hinnangul mure ka see, et sisulise arutelu asemel jälgivad volikogu liikmed ekraani, et millal vajutada millist nuppu, ning alatihti tuleb ringi klõpsida.

«Suhtlen inimesega, kes minust on viie meetri kaugusel, arvuti kaudu. See kõik võtab aega. Mitu volikogu liiget on mulle öelnud, et nad loobusid istungi ajal aktiivsest osalemisest ning võtsidki passiivse jälgija rolli,» rääkis Seeder. Mõne mugavama süsteemi kasutuselevõtt oleks tema hinnangul abiks, ent ei lahendaks hübriidistungite kohmakuse küsimust.

Samuti Isamaa ridadesse kuuluv endine abilinnapea Jane Koitlepp nentis, et temagi Volisega lõpuni rahul ei ole. «See süsteem tänapäeva vajaduste ja protseduuridega kooskõlas tõesti ei ole,» lausus ta. «Mindki häirib, et enamik volikogu liikmetest otsib suurema osa ajast enda ees olevast arvutist õiget nuppu: küsimus, sõnavõtt, ettepanek ja nõnda edasi,» rääkis ta. «Volikogu orgaaniline töö ning arutelud jäävad tagaplaanile, sest inimeste pilk ja tähelepanu on naelutatud ekraanile.»

Koitlepp märkis, et digitaalsed lahendused talle iseenesest meeldivad, kuid volikogu töös võivad tehnilised tõrked saatuslikuks saada ning seda ei ole võimalik heaks pidada. «Olgu istung nii pikk kui vaja, aga see peab olema sisukas ja juriidiliselt korrektne. Neljapäeval tekkis mitmel korral olukord, kus süsteemi vigade tõttu ei vastanud volikogu töö põhimäärusele.»

Märksõnad
Tagasi üles