N, 8.12.2022

Mulgi uudise

Kristi Ilves
, Mulgi uudiste toimetaja
Mulgi uudise
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mulke seltsi vanemb Saare Ene ja aakirjanik Lõhmuse Maarja käisive mulke tammikun kah.
Mulke seltsi vanemb Saare Ene ja aakirjanik Lõhmuse Maarja käisive mulke tammikun kah. Foto: Liina Miks

Saade kõnelep Mulgimaast

Eesti kultuuriseltse ühendus tiip saatesarja «Mina, eestlane». Sellen sarjan sai septembrekuul valmis saade pääliskirjage «Mina, eestlane – om maid maailman tuhandit, ütsainus Mulgimaa», mes kõnelep Mulgimaast, siin kunagi elänu tähtsidest inimestest ja präegutse aa eluolust.

Saade akkap pääle Elme kihelkonnast Pikasillast, a päämiselt oldas Paistu kihelkonnan, kos mulke seltsi vanemb Saare Ene ja Mulgimaa tiijuht Koppeli Kati kõneleve lugusit selle kandi olevigust ja minevigust ja otsive vastust küsimise pääle, mes­p­eräst om Mulgimaal ää eläde. Ärä käiäs kah Karksi kihelkonnan mulke tammikun.

Vilm om piaaigu tunn aiga pikk ja selle levväp pääliskirja perrä internetist kätte, autur om aakirjanik Lõhmuse Maarja.

Murdeluulevõistelus oodap salme

Mulgi vallavalitsus kõrraldep joba tõist aastet järest Mulgimaa juurdege keelemihe ja luuleteje Pent Nurmekunna aus mulgikiilse luulevõisteluse.

Egä autur võip saata kuni viis märgusõnage varustet mulgikiilset luuletust ­e-posti aadressi pääle mulgi@mulgivald.ee või ariligu kirjage Mulgi vallavalitsusele. Märgusõna tulep kinnitse kuväärige manu panna või omaette e-kirja manuses tetä. Muduki om vaja täädä kah auturi andmit, koolilastel vanust ja kuuli kah. Salme oodetes 1. detsembreni. Auinna om rahalise ja noorde tüüsit innates omaette arvestusen.

Mineve keväde kuulut Mulgi vallavalitsus edimest kõrda vällä kuulsa keeletäädlase Pent Nurmekunna nimelise mulgikiilse luulevõisteluse, mille pääle 12 inimest saadive kokku 48 luuletust. Võitja kuulutedi vällä aaste akatusen Abjan. Täisinimestel anti vällä kolm auinnalist kotust ja pääle selle neli eriauinda. Õpilaste arvestusen anti vällä edimene kotus.

Kate aaste iist võtt Kabritse Siimu käest Mulgi vanembe ammati üle Malingu Arvo. Uus vanemb tetäs täätäves 12. oktoobrel.
Kate aaste iist võtt Kabritse Siimu käest Mulgi vanembe ammati üle Malingu Arvo. Uus vanemb tetäs täätäves 12. oktoobrel. Foto: Elmo Riig

Mulgi nädäl pakup pallu sündmusi

Nagu egä aaste oktoobrekuul, om siikõrd kah tulemen Mulgi nädäl. 10. kuni 16. oktoobreni jakkup üle Mulgimaa põnevit perimuskultuurige seot ettevõtmisi nii noordel ku vanembil inimestel. Egäl päeväl om kah oma teema.

10. oktoober om linapäev, mes akkap Eimtali muuseumin kell 14. Kõneldes linast, linatüüdest ja nätä saap linateemalist välläpanekut.

11. oktoober om mulgi söögi päev. Karksi-Nuia kultuurikeskusen peetes ommukupoole Lõune-Eesti toidukonverenssi ja õhtapoole om säälsaman Mulgi söögi vestival.

12. oktoobrel kell 10 tähistedes Mustla pääl Mulgi Majaka man Mulgimaa lipu päevä ja kuulutedes vällä uus Mulgi vanemb.

13. oktoober om mulgi rõõvaste kandmise päev. Mulgi kultuuri instituut kutsup kikki inimesi üles kandma tüü man, koolin ja mujal Mulgi rahvarõõvit või muid Mulgi mooduge rõõvit.

14. oktoober om mulgi keele ja kirjanduse päev. Tõrva kultuurimajan akkab ää äräolemine kell 17. Käimän om Mulgimaa juurdege kirjamiis Mikita Valdur, kuulda saap rahvapillimuusikat ja süvvä korpi.

15. oktoober om mulgi muusika päev. Karksi-Nuia kultuurikeskuses akkap kell 14 uute mulgikiilside laule võisteluse lõpukonssert. Enne sedä, kell 11 om kultuurikeskusen mulgi kirjavara laat.

16. oktoober om torupillipäev. Riidajen Torupillitalun tähistedes 50 aaste müüdäsaamist edimese Tauli torupilli tegemisest. Torupillipäev akkap kell 11 seminarige ja kell 17 om uhke konssert.

Mulgi kultuuri instituut kutsub kikki asutusi, ühendusi ja inimesi sedä nädälit tähisteme ja kõrraldeme esi kah mulgimiilsit sündmusi, võistelusi, välläpanekit, pakma mulgi süüki ja kandma mulgi rõõvit. Täpsemb kava om üleven mulgimaa.ee lehe pääl.

Mulgi uudised on kaks korda kuus Sakalas ja igal teisipäeval kell 18.45 Vikerraadios. Rubriiki toimetab Kristi Ilves Tarvastu kandist.

Märksõnad
Tagasi üles