N, 8.12.2022

Õpilaste koolitoidu jäätmete kaalumisest selgub tõde

Sigrid Koorep
, ajakirjanik
Õpilaste koolitoidu jäätmete kaalumisest selgub tõde
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Baltic Restaurants Estonia turundus- ja müügijuht Tiiu Endrikson käis ettevõtte toitlustatavates Viljandi koolides, teiste seas Viljandi gümnaasiumis, ning nentis, et siin väga palju toitu söömata ei jää, sest valikut on parasjagu.
Baltic Restaurants Estonia turundus- ja müügijuht Tiiu Endrikson käis ettevõtte toitlustatavates Viljandi koolides, teiste seas Viljandi gümnaasiumis, ning nentis, et siin väga palju toitu söömata ei jää, sest valikut on parasjagu. Foto: Marko Saarm

Kui sel nädalal ootab Daily kaubamärgi all koolitoitlustust pakkuv Baltic Restaurants Estonia lisaks õpilastele ka lapsevanemaid ja teisi soovijaid koolitoitu maitsma, siis novembris keskkonnanädala vältel tahab ta välja selgitada, kui palju toitu õpilaste enda tõstetud portsjonist jäätmetena ära visatakse.

Selle nädala esmaspäevast reedeni on Eesti rohkem kui 50 koolisööklas, teiste seas ka kõigis Viljandi koolides, võimalik koolitoitu proovida. Niisugune avatud koolisööklate nädal leiab aset kolmandat korda ja nagu ütles aktsiaseltsi Baltic Restaurants Estonia turundus- ja müügijuht Tiiu Endrikson, on ettevõtmise eesmärk näidata eelkõige lapsevanematele, missugune tänapäevane koolitoit välja näeb ja kuidas see maitseb.

Tiiu Endrikson, miks on vaja vanematele koolitoitu tutvustada?

Väga paljude vanemate arvamus koolitoidust tugineb enda 10–15 aasta tagusele kogemusele, mil olukord oli hoopis teine. Koolitoit on selle ajaga läbi teinud suure muutuse. Suur erinevus on juba see, et tänapäeval on enamikus koolides iseteenindusliin, nii et õpilased saavad valida endale sobivad toidud ja komplekteerida portsjonid ise. Nii on see ka Viljandis.

Alati on valikus vähemalt neli salatit ja kaks sooja praelisandit. Kui õpilane näiteks tatart ei söö, on valida ka midagi muud.

Kuidas põhikooliõpilased koolitoitu söövad? Kui palju neist üle jääb?

Toitu väga palju üle ei jäägi. Kavandame ka keskkonnanädala kampaaniat ja sel aastal tuleb see novembris. Sel ajal kaalume nädala jooksul koolides tekkinud toidujäätmeid ja teeme seda kahes kategoorias: üks on see, mis õpilaste taldrikult üle jääb, ja teine nii-öelda ületoodetud toit. Selgitame novembris välja Eesti kõige keskkonnasõbralikuma kooli, kus õpilase kohta kõige vähem toitu ära visatakse.

Mis senised kogemused on näidanud?

Üldjoontes käib võistlus selle peale, kes vähem toitu ära viskab. Teine osa on tagasi­sideks meile. Toidu kadu ületoodetud toidu kujul ei ole Viljandis liiga suur, sest siin on ka mõistlikul hulgal valikuid. Vahepeal Tallinnas mõnes riigihankes nõuti, et iga päev peaks olema neli suppi ja pearooga, ning kui peame hoidma kogu valikut õhtuni, viimase sööjani välja, suureneb ilmselgelt ületootmine.

Muidugi me kogu aeg jälgime seda olukorda, sest kellelegi ei ole saladus, et tooraine hinnad on väga palju tõusnud.

Mida nooremad õpilased pakutavast kõige meelsamini söövad? Gümnasistid on ilmselt juba teadlikumad.

Jah, gümnaasium on teadlikum, aga eks ka nooremad õpilased ole aasta-aastalt järjest teadlikumad. Salatisöömine on väga palju suurenenud ja taimseid praade süüakse samuti hästi. Kuid loomulikult on õpilaste lemmiktoit ikka makaronid.

Meie kogemus näitab, et kui õpilane saab ise toitu valida, siis äravisatava toidu hulk väheneb. See on hästi oluline. Kui hakkasime üle minema iseteenindusliinidele, nägime seda kohe. Kuid muidugi on tähtis teavitustöö, et tõstetaks taldrikule just nii palju, kui jõutakse süüa. Kui kõht tühjaks jääb, saab ju juurde võtta.

Biojäätmeid siiski tekib. Mis nendega tehakse?

Need visatakse ära. Sellega, mis õpilaste taldrikutelt üle jääb, ei anna enam midagi teha. Aga jäätmeid ei teki liiga palju ja omalt poolt panustame pigem teavitustööga, et neid tekiks ka edaspidi võimalikult vähe.

Märksõnad
Tagasi üles