Saada vihje

Mäeltküla tööstuspark avati energiakriisi kiuste (1)

Copy
Viiratsi külje all Mäeltkülas lõikasid viledas tuules tööstuspargi avamise märgiks linti (vasakult) Viljandimaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Mati Ilisson, riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, Viljandi vallavanem Alar Karu ja 5D Ehituse juhataja Andres Agukas.
Viiratsi külje all Mäeltkülas lõikasid viledas tuules tööstuspargi avamise märgiks linti (vasakult) Viljandimaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Mati Ilisson, riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, Viljandi vallavanem Alar Karu ja 5D Ehituse juhataja Andres Agukas. Foto: Marko Saarm

Üle-eestilise ettevõtlusnädala puhul avas Viljandi vallavalitsus Viiratsi aleviku kõrval Mäeltküla tööstuspargi, millega soovib julgustada ettevõtlust alustama ja jätkama ning looma väärtuslikke töökohti.

Kõledalt tuulise ilmaga avatud tööstuspark ootab ettevõtjaid hästi ligipääsetavas asukohas, Viljandi lähedal Viiratsi asula kõrval avaratel väljadel. Vabu krunte on suuruses 4895–25 600 ruutmeetrit ning kõigil neil on ettevõtetele vajalik taristu. Kui läheb vaja suuremat pinda, on võimalik krunte liita.

Tööstuspargis on kokku 19 krunti, millest 11 ootavad uusi ettevõtjaid. Planeeringu järgi on igal krundil sihtotstarve: tootmishoone, laohoone, hulgikaubanduse või logistikakeskuse maa.

Idee juba 2010. aastast

Tööstuspargi rajamise mõte tekkis tosina aasta eest omaaegses Viiratsi vallas. Omavalitsusreformi järel algatas Viljandi vald detailplaneeringu, mis 2018. aastal kinnitati koos sooviga tööstuspark Mäeltkülla asutada.

Viljandi vallavanema Alar Karu sõnul on maal võimalik elada ainult siis, kui kodanikele on pakkuda elukoha läheduses häid töökohti. "Mäeltküla tööstuspark annab ettevõtetele väga head võimalused alustada või laiendada oma tegevust Viljandi külje all. Koos sellega luuakse töökohti, mis annab üha suuremale arvule inimestele võimaluse elada ja töötada suurtest linnadest eemal, Mulgimaal," ütles Karu.

Lindi läbilõikamise tseremoonial osalenud riigikogu liikme Helir-Valdor Seedri arvates sobitub tööstuspargi avamine praegusesse ebastabiilse majandusliku ja poliitilise olukorraga maailma hästi. "Elu läheb edasi. Vaja on investeerida tulevikku vaatavalt. Kolm aastat tagasi ei olnud olukord samuti sarnane sellega, mis ta on nüüd," nentis Seeder. Ta avaldas lootust, et uued töökohad aitavad Viljandi ja maakonna rahvastiku pöörata kasvule.

Kui 2018. aastal tööstuspargi detailplaneering kinnitati, toetas ettevõtluse ja tööstusega alustamist maagaasi odav hind. Vallavanema Karu sõnul rajati tööstuspark silmas pidades küll tolleaegse odava gaasi eelist, kuid on avatud mõttele ühendada see vajaduse korral Viiratsi kaugküttevõrguga.

Tööstuspargi avamisele tõi kingitused Clevoni isesõitev robotkuller.
Tööstuspargi avamisele tõi kingitused Clevoni isesõitev robotkuller. Foto: Marko Saarm

Energiakriis ei takista ettevõtlust

Vallavanema sõnul on tööstusparki tulevad ettevõtja väga erinevate vajadustega ning neil on võimalik sinna ka ise väikseid autonoomseid katlamaju rajada. "Kohustust gaasikütet võtta ei ole. Eks mõne aasta jooksul selgub, mis on odavam, mis kallim ja kuidas energiaküsimust lahendada," selgitas Alar Karu. Samas mainis ta, et Viiratsi katalmaja toodab sooja samuti gaasi ja hakkpuiduga ning kumbki neist pole odav.

Karu arvates on ettevõtluses mure pigem selles, et seni polnud kvaliteetsete kinnistutega tööstusparki valminud.

Tööstuspargi kompleksi vanemas osas on krunt ja ladu kodutekstiilitootjal Mivar-Viva. Selle juhatuse esimehe Toomas Värva sõnul gaasküte ettevõttele muret ei valmista, sest ladu kütet ei vaja. "Praegu on löögi all väga energiamahukad tootmisalad, seal peab põhjalikult mõtlema, kas üldse teha. Samas kui asutakse elektrisse investeerima, viib see ühel hetkel ületootmisele ja hinna langemisele. Pikas perspektiivis võiks loota, et lahendused leitakse," sõnas Värva.

Esimese ettevõtjana vanas tööstuspargi osas pulbervärvimise ja metallitöötlusega tegeleva osaühingu Ral-Est juhatuse esimehe Olev Ustinovi sõnul tuleb maagaasi kalli hinnaga paratamatult toime tulla, seda nõuab tööstuse spetsiifika. "Head odavat alternatiivi praegu pole. Me peame lihtsalt ellu jääma," nentis Ustinov.

Mäeltkülal on seitse kosilast

Äsja avatud alal on hoonestusõiguse omandanud seitse ettevõtet, sealhulgas pagariseadmete ja küpsetusliinide paigaldaja ning hooldaja Colpor Bakery Services, ehitusettevõte HLME Solutions, tee-ehituse ja ehitustehnika rendiga tegelev Eesti Infra ning metsatöömasinate kuluosade müügi, hoolduse ja valmistamisega tegelev Teritusmeister.

Tööstuspargi taristu ehituse käigus rajati veetorustik, kanalisatsioon, juurdepääsuteed, tänavavalgustus, andmeside ja gaasitorustik. Ehitustööd tegi osaühing 5DEhitus ning selle maksumus oli üle 2,4 miljoni euro, millest enamik on silmale nähtamatu taristuna maa all.

Tagasi üles