N, 8.12.2022

Viljandimaa eakad kukuvad kodus liiga sagedasti

Tanel Jan Palgi
Viljandimaa eakad kukuvad kodus liiga sagedasti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viljandimaa vanurid ja erivajadustega inimesed kukuvad kodus sagedamini kui nende eakaaslased mujal Eestis.
Viljandimaa vanurid ja erivajadustega inimesed kukuvad kodus sagedamini kui nende eakaaslased mujal Eestis. Foto: Marko Saarm

Eakate ja erivajadustega inimeste hulgas on viimastel aastel kasvanud kodus kukkumiste arv. Viljandimaa eakad kukuvad võrreldes Eesti keskmisega rohkem, olles maakondade arvestuses suisa kolmandal kohal.

Kõige rohkem kodukeskkonnas kukkumisi oli 2021. aastal Ida- Virumaal: 100 000 elaniku kohta 249. Läänemaal ja Viljandimaal oli vastavalt 96 ja 76 kukkumist.

Igal aastal vigastab ennast oma kodus kukkumise tagajärjel ligi tuhat eakat või erivajadusega inimest. Päästeameti väljakutsete põhjal on see tendents viimase kolme aasta jooksul kasvanud.

Päästeameti loodud profiili järgi on kodus kukkunud inimene 76-aastane, elab kortermajas üksi ja põeb kroonilisi haigusi. Ta on liikumisraskustega, erivajadusega, ratastoolis või voodihaige, kes on kukkunud voodist, tualetis või vannitoas ega saa enam püsti.

Päästeameti ennetusosakonna juhataja Janika Usin sõnab, et väljakutsele jõudes avaneb päästjatele alati nukker vaatepilt, kus eakas on kukkumise tagajärjel olnud abitus seisundis juba väga pikalt. Enamasti mõjutab kukkumine eaka edasist iseseisvat hakkamasaamist oluliselt.

Usin toonitas, et abi õigeaegne andmine jääb paljudel juhtudel ühe takistuse taha. "See on lukustatud uks, millele on võtmed sissepoole ette jäetud," ütles ta ning lisas, et sellist olukorda peaks kindlasti vältima ning leidma usaldusväärse naabri, kellele jätta varuvõtmed.

Probleemi teadvustamiseks ning õnnetuste vähendamiseks on päästeamet alustanud infokampaaniat "Loo omale kodus kindel jalgealune". Selles kutsutakse eakaid ja nende lähedasi oma kodu üle vaatama ning vajaduse korra turvalisemaks muutma. "Oluline on kodu kriitilise pilguga alates põrandast kuni laeni üle vaadata ning paigutada mööbel nii, et liikumistrajektoor oleks võimalikult vaba, ning maas ei oleks asju, mis võivad jalgade külge takerduda, või kõrgendusi ja ebatasasusi, mis võivad liikumist takistada," rääkis Usin.

Samuti on tähtis paigutada enim kasutust leidvad asjad käeulatusse ning mõelda riietuse ja jalanõude peale, mis peavad olema mugavad, mittelibiseva tallaga ega takerduks mööbli külge. 

Märksõnad
Tagasi üles