N, 8.12.2022

Stefani muusikale annavad värvi Armeenia juured

Kristjan Valgur
Stefani muusikale annavad värvi Armeenia juured
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Stefan andis 24. septembril oma sünnilinna publikule meeleoluka kontserdi Pauluse kirikus.
Stefan andis 24. septembril oma sünnilinna publikule meeleoluka kontserdi Pauluse kirikus. Foto: Elmo Riig

Stefan ehk Viljandis lauljaks sirgunud Stefan Airapetjan ütleb, et käesolev aasta on tema elu parim: ta käis Eurovisiooni finaalis esinemas, ta saab isaks ning ostis endale Tallinna uue kodu.

Eurovisioon tõi talle kaasa tihedalt esinemisi täis suve. «Mind kui artisti tuntakse enam ning lugusid kuulatakse palju rohkem,» ütles ta. Kõnelesime läinud laupäeval Pauluse kirikus, kus Stefan esines koos Charles Aaron Zobeliga. Kontserdi tulu läks kiriku akende restaureerimiseks.

Oma Eurovisioonil esinemise kogemust on Stefanil raske kokku võtta. «See oli väga tihe periood ning kõik juhtus ruttu. Ei saanud isegi aru, kui suure üritusega tegemist oli. Sain väga palju uute inimestega tutvuda. Proovid olid väga intensiivsed ning palju tuli oma lugu esitada,» kirjeldas ta.

Eurovisioonil saadud laiem tuntus on toonud ka paar esinemist välismaal. «Just hiljuti käisin Armeenias, kuhu mind kutsuti riikliku telekanali muusikasaatesse esinema ja intervjuule. Inimesed tulid Jerevani tänavatel ning koputasid õlale. Küsiti, kas võib koos pilti teha, ja öeldi, et mulle elati väga kaasa,» jutustas Stefan. «Nüüd on Albaanias tulemas üks konkurss. Soomes sai samuti esinetud ning Leedus peaks varsti tulema kontsert. Eurovisioonil osalemine kindlasti aitas rahvusvahelisele turule jõuda. Inimesed tunnevad ära. See on tore!»

Viljandi on ikka tähtis

Stefan pole Viljandit unustanud ning on ka sel suvel käinud siin esinemas. Seda, kuidas rahvas teda «Eesti laulu» võistluse võidu järel isa söögikohas tervitas, mäletab ta seniajani sooja sõnaga. «Inimesed tulid lillede ja leivaga. Sünnilinna inimesed on alati olnud väga toetavad ja peavad meeles, et olen siit tulnud. Ise pean ka seda meeles. Täna näiteks on mul klassikokkutulek Viljandi gümnaasiumis,» rääkis ta.

«Kõik hakkas ju siit Viljandist. Ma olen väga tänulik Viljandile! Kindlasti tuleb siia veel esinemisi, sest siin on minu inimesed. Siinne linn on väga ilus – panin tähele, kui kiiresti ja ilusaks on see arenenud,» lisas ta.

Jõulude ajal on tal plaanis tuur koos Liis Lemsaluga ja siis annavad nad kontserdi Jaani kirikus. «Traditsiooniliselt läheme pärast seda isa juurest läbi,» lisas Stefan.

«Eurovisioon, laula koos minuga!» Stefan 12. mail Eurovisiooni teises poolfinaalis.
«Eurovisioon, laula koos minuga!» Stefan 12. mail Eurovisiooni teises poolfinaalis. Foto: Alessandro Di Marco /Epa/Scanpix

Küsimusele, kas ta hing kutsub Viljandisse tagasi, vastas Stefan, et praegu on tal Tallinnas palju mugavam muusikaga tegelda, sest enamik muusikuid on seal. «Kõik on käeulatuses. Enamik telekanaleid, muud meediat ja esinemispaiku on seal. Nii on praegu lihtsam. Praegu on Tallinn minu jaoks piisavalt suur. Lisaks on kütus praegu ju nii kallis ning Viljandisse ja Tallinna tagasi sõiduks kulub väga palju raha,» nentis Stefan.

Stefan kirjutas Eurovisioonile jõudnud loo «Hope» oma sõbra Karl-Ander Reismanniga. «Tänu temale ma sain selle loo valmis. «Hope’i» mõtted olid juba ammu peas. Talle see lugu väga meeldis ning ta ütles, et ta võib mind aidata. Niimoodi saimegi koos loo valmis,» kirjeldas Stefan.

See lugu kirjeldab tema sõnul inimese lootuste väljaelamist. «Et maailmas on palju asju toimunud ja see kõik on meid mõjutanud, siis see on kui oma hingest kõige halva väljahüüdmise lugu. Ma soovin vabadust ja et maailmas valitseks rahu ning headus võidaks. Kokkuvõttes on lootus elus edasiviiv jõud,» lausus Stefan.

Juulikuus andis ta välja singli «Miraaž», mis on praegu raadiotes kõige mängitum eestikeelne lugu. Samuti soovib ta tulevikus välja anda ka täispika albumi seniste singlite ning mõne uue looga.

Enamiku ajast loob Stefan Sven Lõhmusega oma muusikat. «Mulle tundub, et klapime väga hästi. Ta on väga suhtleja inimene. Mina pole nii jutukas kui teised, aga sobime teineteisega hästi. Sven on hästi andekas muusik, poeet ja nüüd arvan ka, et väga hea produtsent. Mingi aeg ta ei produtseerinud, vaid õppis ise arvutis muusikat kirjutama,» rääkis Stefan.

Ta sooviks veel mõne räppariga koostööd teha. Koos nubluga kirjutasid nad loo Trafficule. «Kindlasti väga äge kogemus kogeda, kuidas räpparid kirjutavad poplugudele sõnu teistmoodi.»

Stefan naeratamas finaalkontserdi esinemise lõpus.
Stefan naeratamas finaalkontserdi esinemise lõpus. Foto: Marco Bertorello

Stefanile meeldib erinevaid stiile proovida, kuid lõpuks tuleb lähtuda sellest, mis häälele sobib ning imagoga kokku läheb. Näiteks «Miraaži» sünd oli väga huvitav ja lõbus protsess. «Selline nagu loomine ikka, et sa nokitsed justkui pusle kallal ja otsid midagi,» sõnas ta. «Nagu sina kirjutad artiklit ja otsid, missugune oleks ägedam sõnade järjekord. Mulle meeldib väga kirjutada ja enda arvates tuleb see päris hästi välja. Mulle meeldib improviseerida. Sel on laulukirjutamise juures suur osa.»

Kuulajatele ja fännidele kirjutab ta erisuguseid laule. Ühed on sellised, mis on mõeldud lavale, teised sobivad paremini raadios esitamiseks. Veel on taustalaulud, mida kuulaksid hästi paljud. «Ma üritan midagi vahepealset teha. «Miraaž» on rohkem raadiolugu, et püsida enam pildis. Et inimesed kuulaksid mind rohkem ja saaksin endale reklaami teha,» lausus Stefan.

Esitatavate lugude valik sõltub sellest, kes tuleb kuulama. «Kui tulevad noored, siis ma teen selliseid lugusid, mis rohkem neile peale lähevad. Vahest räägin ka teistmoodi juttu. Kui on vanem kuulajaskond, teen rohkem selliseid lugusid, mis on neile meelepärased. Täna teen oma lugusid kindlasti.»

Stefan küsis oma lavapartnerilt Charlesilt, mida too ­ootab laupäevasest esinemisest. Charles vastas, et neil on laval väga hea sünergia ja tänu sellele ka esinemiskindlus, samas suudavad nad teineteist ka üllatada.

Armeenia käib kaasas

Stefan nentis, et Viljandiga tihedalt seotud Eesti pärimusmuusikast ta otseselt inspiratsiooni ei otsi. «Tegelikult on kantri ka mingil määral folkmuusika. Mõjutusi Eesti rahvamuusikast kindlasti on, kuid päris sellist eestipärast rahvalaulu ei tee. Sellest seisan ma kaugel,» rääkis ta.

Laupäevases repertuaaris oli üks Armeenia rahvalaul. «Olen Eesti päritolu armeenlane ning minu väärtus on see, et lisan muusikasse Armeenia kultuuri mõjutusi. Liis Lemsaluga salvestatud «Doominos» on üks käik, mis on armeenia­pärane või eksootiline,» ütles Stefan.

Märksõnad
Tagasi üles