N, 8.12.2022

SUUR ÕPPUS ⟩ Kesklinna koolis õpiti tõuksiga sõitma, koolitulistaja eest põgenema ja haarati suur kirves

Kesklinna koolis õpiti tõuksiga sõitma, koolitulistaja eest põgenema ja haarati suur kirves
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Naiskodukaitse stsenaariumi viimane osa nägi ette, et õpetaja peab ennast võimalikult nähtavaks tegema, et aitajad ta üles leiaks.
Naiskodukaitse stsenaariumi viimane osa nägi ette, et õpetaja peab ennast võimalikult nähtavaks tegema, et aitajad ta üles leiaks. Foto: Marko Saarm

Reede pärastlõunal algas Viljandi Kesklinna kooli peamaja ümber sagimine. Kümnes punktis mängisid maakonna koolide õpetajate meeskonnad läbi kriisisituatsioone, et lihvida oma ellujäämis- ja aitamisoskust ning ohutusteadmisi.

"Kiiremini-kiiremini!" hõikas naiskodukaitse Sakala ringkonna Karksi jaoskonna esinaine ja evakuatsioonirühma rühmaülem Kai Kannistu naeruselt kõigest väest liduvale Saarepeedi kooli õpetajale. "See on elu ja surma küsimus!"

Naiskodukaitsjate stsenaarium nägi ette metsas ellu jäämise ning enese päästjatele nähtavaks tegemise. Parim õppimine on ikka läbi mängu, nõnda siis olid naiskodukaitsjad välja mõelnud ühe hoogsa mängu. Õpetajale anti suur raske seljakott, ta pidi jooksma esemete hunnikuni ning valima neist ühe, mis talle metsas ellujäämise seisukohast kõige olulisem tundub. Seejärel tuli tagasi joosta, kott kolleegile sülle virutada ning siis jooksis kolleeg kotiga sama raja läbi. Kui kotti oli kogunenud üheksa eset, laoti need murule ning naiskodukaitsjad analüüsisid nende tarvilikkust.

Saarepeedi kooli meeskond valis kotti pistmiseks suure kirve, aga see võtab liiga palju ruumi ning pole kindlasti kõige tähtsam.
Saarepeedi kooli meeskond valis kotti pistmiseks suure kirve, aga see võtab liiga palju ruumi ning pole kindlasti kõige tähtsam. Foto: Marko Saarm

Saarepeedi meeskonna väljavalitud esemetest said naiskodukaitsjate heakskiidu näiteks veepudel, nuga, esmaabivahendid, helkurvest, tikud ja šokolaadibatoon. Termoteki hindasid naiskodukaitsjad aga teisejärguliseks. Miks?

"Termotekk on muidugi väga kasulik, aga esmavajalik on saada üles lõke, mis annab sooja, ning sooja annab tekist paremini see, kui ennast teiste inimeste vastu suruda," selgitas Sakala maleva Noorte Kotkaste instruktor Gertu Viiask. Samas on termotekk hea vigastatud või külmast loiu inimese katmiseks.

Saarepeedi õpetajate kotti pistetud hiiglasliku kirve hindasid naiskodukaitsjad samuti ebavajalikuks nagu ka nööri ja gaasiballooni. Seejärel õpetati õpetajatele, kuidas metsas nähtav olla, ja seda peamiselt ülevalt poolt vaadates, sest otsima asutakse ju ka kopteritega. Pealamp, helkurvest, suitsusignaalid, maale märgitud SOS-sõnum, vali vile – kõik sobib. Ka karjuda võib, aga nagu Kai Kannistu märkis, siis vile on hädavajalik, sest karjuda väga kaua ei jaksa ning vile kostab kaugemale.

"Meil on siin tegelikult väga lõbus," sõnas Kai Kannistu tulemuste märkimise vahele. "Teistel on ikka märksa tõsisemad stsenaariumid."

Edasi suundus Saarepeedi meeskond peamaja ette pargitud Hansaliinide bussi juurde, kus ootasid politseinikud ning ennast appi pakkunud õpilased. Seal mängiti läbi ekskursiooni ohutu läbiviimine ning bussiõnnetuse korral reageerimine. "Nii ... Kaks, neli, kuus ..." asusid õpetajad kohe õpilasi kokku lugema.

Politseinike juhendamisel korraldati õppust ekskursioonile minevate lastega, kes seejärel õnnetusse satuvad. Kuidas käituda?
Politseinike juhendamisel korraldati õppust ekskursioonile minevate lastega, kes seejärel õnnetusse satuvad. Kuidas käituda? Foto: Marko Saarm

Mitu stsenaariumi mängiti läbi ka majas, nii juhatas politseijuht Margus Sass võimaliku koolitulistamise stsenaariumi.

"Sellised õppused on vajalikud ning paraku tuleb ju silmas pidada, et Eesti ainus koolitulistamise juhtum ongi aset leidnud Viljandis," lausus Sass, kui oli ennast läbi kitsukese keldriakna koolimajast välja vinnanud.

Läbi mängiti, kuidas eralduda, varjuda ja peituda, takistada tulistaja liikumist klassiruumidesse ja blokeerida selle uks näiteks laudade või kappidega, ning võimaluse korral hoonest põgeneda, näiteks avatud akna kaudu.

"Kindlasti ei maksa sellises olukorras hakata kangelast mängima," toonitas Margus Sass. "Me mängime selle olukorra ka läbi, et üks tahab tulistajale vastu hakata, aga seda ei maksa kindlasti teha. Oht, et sind lihtsalt maha lastakse, on suur, nii et igasugune rahustamine, lepitamine, rääkimine või relva käest väänamine – ei. Ikka peitu ja võimaluse korral põgeneda."

Viljandi politseijaoskonna juht Margus Sass sõnas, et sellised õppused on vajalikud.
Viljandi politseijaoskonna juht Margus Sass sõnas, et sellised õppused on vajalikud. Foto: Marko Saarm

Maja taga selgitasid päästeameti töötajad õpetajate rühmale, mida tulekahju korral teha, ning mõni meeter eemal oli transpordiameti varjualune, kus õpetajatele anti ülevaade elektrilise tõukerattaga sõitmise ohutusnõuetest ning võimalus läbida lühike takistusrada.

"Paljud õpetajad ei ole mitte kunagi varem ise tõuksiga sõitnud ning ega nad ei tea ega saa väga hästi aru, millega tegu on," sõnas üks õppuse organiseerijatest Sirli Tallo transpordiameti ennetusosakonnast. "Tõuksid on aga tulnud selleks, et jääda, ning peame sellega arvestama ning lihtsalt kohanema."

Tallo nentis, et ei pea päris õigeks praegust olukorda, kus seitsmeaastane laps võib elektrilise tõukerattaga otse liiklusesse minna, ning mõneski punktis on praegused seadused uute huvitavate sõiduvahendite puhul lihtsalt ajale jalgu jäänud. Transpordiameti silmis on tõuksid murekoht, sest nendega on järjest enam õnnetusi ning neid on liikluses järjest rohkem.

Tallo lisas, et tegelikult on tõukerattad toredad. "Inimesed veedavad rohkem aega vabas õhus, see on kindlasti odavam viis liikumiseks kui auto ning mis seal salata: nendega on ju ka lõbus sõita," arvas ta.

Õpetajad pidid transpordiameti töötaja juhendamisel läbima tõukerattal takistusraja. Kiiver pähe!
Õpetajad pidid transpordiameti töötaja juhendamisel läbima tõukerattal takistusraja. Kiiver pähe! Foto: Marko Saarm

Viljandimaa heaolu töörühma liige Anu Kivi on samasuguseid õppusi korraldanud juba 2007. aastast, kui tegutses maakonna tervisetuba ning neid korraldati "Abi ABC" nime all. Kivi sõnas, et reedese õppuse fookuses oli just õpetajate oskuste lihvimine ning nende treenimine kriisiolukorras õigesti käitumiseks. "Väga paljudes koolides on kriisiplaanid küll kenasti valmis tehtud, aga kahjuks paberile ning sahtlisse," rääkis ta. "Mõnel kooli töötajal võib kindlasti olla oskus ja pädevus tegutseda kriitilistes olukordades, nagu tulekahju, suitsiid, kooli lähedal juhtunud liiklusõnnetus, aga kindlasti mitte kõigil."

Isegi, kui õpetajad on koolitustel osalenud, siis Kivi sõnutsi pole viimased kaks aastat selliseid õppusi korraldatud, sest koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatud ettevaatusabinõud ja meetmed on selliste massiürituste korraldamist tublisti pärssinud. Seega oligi õppuse fookuses õpetajate oskuste täiendamine või siis veidi rooste läinud oskuste ja teadmiste uuesti meeldetuletamine.

Anu Kivi sõnutsi on plaanis ka õpetajatega hiljem arutada, mida ja kuidas tulevikus edasi teha. "Kas korraldadagi aastas üks selline suurem õppus, kuhu tulevad koolide meeskonnad, või teha igas koolis aastas üks õppus? Mõtlemisainet jagub, aga eks seda arutame õpetajatega pärastpoole, kui oleme kokkuvõtte teinud ning omavahel muljetanud."

Anu Kivi ütles, et kuigi mitme kooli meeskonnad ei saanud kahjuks osaleda, võib õppusega igati rahule jääda.
Anu Kivi ütles, et kuigi mitme kooli meeskonnad ei saanud kahjuks osaleda, võib õppusega igati rahule jääda. Foto: Marko Saarm

Stsenaariumid mõtlesid välja ning õppuse aitasid teoks teha politsei- ja piirivalveamet, transpordiamet, Punane Rist, päästeamet, Tamrex ning Naiskodukaitse.

Märksõnad
Tagasi üles