N, 8.12.2022

Surnud jalakad püsivad rahapuudusel ökoskulptuuridena

Tanel Jan Palgi
Surnud jalakad püsivad rahapuudusel ökoskulptuuridena
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lossimägede nõlvadel kasvavaid jalakaid tapab seenhaigus.
Lossimägede nõlvadel kasvavaid jalakaid tapab seenhaigus. Foto: Marko Saarm

Viljandi lossimägede nõlvadel ja järveäärsel terviserajal võib märgata võimsaid surnud jalakaid võrasid taeva poole sirutamas. Linnal nende mahavõtmiseks plaani pole, aga kui nende juurteni jõuab agressiivne külmaseen, langevad tüved iseenesest.

Viljandi haljastuse ja heakorra spetsialisti Age Alase sõnul hakkas jalakasurma nime kandev haigus linnas levima pärast 2014. aastat, enne see suurt muret ei teinud.

«Linnas on see levinud ikka üsna laialt, peamiselt seal, kus on suuremad haljasalad: lossipargis, järveäärsetes metsades ja Uueveski orus,» rääkis Alas. «Kaugemal jalakaid veel kasvab, aga neid kuivab ikka igal aastal.»

Ründab pargis ja metsas

Maaülikooli lektori doktor Liina Jürisoo uurimustöö põhjal on jalakasurm Viljandimaal väga levinud. See haigus on tapnud rohkesti puid Viljandis ja Heimtali piirkonnas. «Kunagi oli Raudna jõe ääres kõige suurem puhas jalakapuistu, aga seda enam ei ole,» märkis ta.

Jalakaid ründav seenhaigus ohustab puid võrdselt nii parkides kui metsades. 2015. aastast on Viljandis kasvavaid jalakaid suuremahuliselt ­uuritud ning uuringu lõppedes 2018. aastal andsid teadlased tollasele linnavalitsusele soovitusi ohtliku haigusega tegelda. Peamine soovitus oli esmaste kahjustustunnustega puude võimalikult kiire raie, kuid see jäi rahapuudusel tegemata.

Nakatunul elulootust pole

Liina Jürisoo sõnul annab nakatumine endast märku jaanipäevast, mil puu võra ülemises pooles hakkavad lehed kolletuma. «Inimene mõtleb, et mis seal ikka, kui paar lehte läheb kollaseks. Aga jalakasurma puhul on kuivamine nii kiire, et lehed lihtsalt närbuvad ja jäävad latva kõlkuma,» rääkis ta.

Et kindlaks teha, kas kuivanud lehtedega oksa on nakatanud jalakasurm, tuleb oks kätte saada ja uurida, kas koore all on näha haigusele iseloomulikke pruune ringe või täpikesi. Nakatunud puu sureb väga kiiresti, enamasti samal aastal või siis järgmisel.

Seenhaigus, mida levitavad erinevad putukad, eelkõige jalaka-maltsaüraskid, ohustab rohkem üle 40 aasta vanuseid puid. Kui vana puu juured puutuvad kokku nooremate jalakate omadega, võib haigus neile edasi kanduda. Seega on tähtis haige puu ­eemaldada.

Viljandi linnavalitsus jalakate käekäiku ei jälgi ning samuti pole tegevuskava, mida nakatunud ja kuivanud jalakatega edasi teha. «Kui puu kuivab kohas, kus raie on võimalik, siis raiume selle ära. Lossipargis ja järveäärsetes metsades on raie väga komplitseeritud ja seal nad seisavad nagu skulptuurid,» selgitas Alas.

Kooritud kuivanud puu jalakasurma enam ei levita, sest putukad on sealt lahkunud. «Üldiselt püsivad jalakad püsti päris kaua, just eeldusel, et koor peaks olema ­eemaldatud,» ütles Liina Jürisoo. Puu tuleb koorida juhul, kui soovitakse, et see jääks kuivanuna edasi seisma. Üldiselt tuleb haige puu langetada ja puit põletada või haigestunud oksad panna kinnisesse konteinerisse.

Surnud skulpturaalne puu muutub aga söödabaasiks järgmistele seentele. «Kui sinna peaks sisse minema külmaseen, kes on lagundaja, võib puu mingil hetkel lihtsalt pikali kukkuda,» sõnas Jürisoo. «See on väga agressiivne seen ja läheb kõikidesse puudesse, olenemata sellest, kas on okas- või lehtpuu. Ja kui tema juured ja tüve alumise osa ära lagundab, siis puu pikalt püsti ei püsi.»

Puid võib vaktsineerida

Liina Jürisoo harilikku jalakat linnakeskkonda enam istutada ei soovita. Küll võiks tema hinnangul katsetada haigusele resistentsete hübriididega või istutada pigem künnapuud, mis nakatumise korral võib haigusega hakkama saada.

Üks uuenduslik meede on tervete jalakate iga-aastane vaktsineerimine. Eestis on vaktsineerimine lubatud vaid teadusuuringute tarvis, kuid mujal maailmas on see juba kasutusel. «Süstime puutüvesse üht seent, mis tekitab puul kaitsereaktsiooni. Seda on 1992. aastast kasutatud Hollandis ning seda kasutatakse Stockholmis ja Norras,» lausus Jürisoo.

Vaktsineerimine on kallis lõbu, kuid põlispuude puhul soovitab Jürisoo seda kaaluda, sest neil on väärtus lisaks kõigele ka elustikupuudena.

Märksõnad
Tagasi üles