N, 8.12.2022

Kadri Paas: Eesti on kõnedes alati kriisideks valmis

Kadri Paas
, sisejulgeoleku asjatundja (Eesti 200)
Kadri Paas: Eesti on kõnedes alati kriisideks valmis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kadri Paas (Eesti 200)
Kadri Paas (Eesti 200) Foto: Sander Ilvest

MEIE ümber on praegu kolm kriitilist muutujat: Ukraina sõda ning sellest lähtuvad kaks teist probleemi, energia kõrge hind ja ebakindlus elutähtsate teenuste toimepidevuse suhtes.

Ukraina sõda mõjutab Eestit tervikuna. Riiklikul tasemel tegeldakse Ukraina diplomaatilise ja sõjalise toetamisega, omavalitsused õpetavad aga oma koolides ja lasteaedades Ukraina lapsi ning nonde emad käivad samal ajal tööl või on kõige pisematega kodus. Igal juhul seisame silmitsi kolmveerand aastat tagasi üleöö tekkinud olukorraga, millega nüüdseks oleme enam-vähem toime tulnud, kuid omavalitsuseti erinevalt.

Vahetult enne sügise algust kuulutas Vene isevalitseja välja mobilisatsiooni. Kuigi Eesti sulges Vene turistidele piiri juba 19. septembril, ei ole välistatud, et Venemaalt pagevad mehed jõuavad suurema hulgana ka sellele. Piiril õige võlusõna «asüül» ütlemine tagaks vähemalt ajutiselt sissepääsu ja majutamise Eestis. Omavalitsuste toeta ei suudaks valitsus asüülitaotlejaid majutada.

Eesti-Vene kontrolljoone lähistel asuvad aga riigi vaesema otsa omavalitsused ning kui asüülitaotlejate järg jõuaks Järva- või Viljandimaani, poleks olukord kuigipalju etem.

ELEKTRI hinnast. Minu kodukoha linnas ja alevikes ei põle öösiti tänavavalgustus, sest vallal ei oleks raha selle eest maksta. Augustis säästsime niimoodi 13 000 eurot ja teistel suvekuudel 23 000 eurot kuus. See on vaesele omavalitsusele suur raha. Viimases volikogu eelarve- ja arenduskomisjonis arutasime, et peaksime osa kõige kuluka­matest tänavavalgustitest märksa säästlikemate leedide vastu vahetama.

Meie vallas on 2200 kulukat valgustit, nii et väljavahetamist vajaks 75 protsenti kõigist lampidest. Kui teeks kõike korraga, kuluks ligikaudu 750 000 eurot. Ühtpidi on see suur summa, kuid praeguste elektri hindade juures tasuks investeering end ära kuue-seitsme aastaga. Ühes külas uuendatakse peatselt 25 valgustit. Seejärel lähevad vahetusse kahe linna vahelise kõnni- ja rattatee ning ühe väga palju kasutatava spordiraja valgustid.

Selleks et mõista, miks on öine pimendamine ja 13 000 või 23 000 eurot vallale oluline, olgu öeldud, et viimasel paaril kuul on omavalitsusele laekunud 30 000 euro võrra suurem elektriarve kui eelmisel perioodil. Arve sisaldab kõikide allasutuste, vallavalitsuse ning teede ja tänavate valgustuse kulu. Elektri päevane ja öine kilovatihind on nii pööraselt kerkinud.

MILLEKS peaksime eranditult igaüks ise valmis olema?

Vene Föderatsioon peab sõda kogu läänemaise kultuuriruumi vastu. 22. septembril ütles Eesti peaminister, et peame olema valmis elektrikat­kestusteks: Venemaa võib Baltikumi oma elektrisüsteemist lahti ühendada. Kuigi Eesti on erakorraliseks desünkroniseerimiseks ida elektri­süsteemist valmistunud aastaid, võib tekkida ajutisi katkestusi.

Eesti ida elektrisüsteemist lahtiühendamine pole ainus tegu, millega Kreml võib hakkama saada. Terroristliku riigi arsenalis on kahtlemata võime kahjustada elektrivõrke ja -süsteeme järjepidevate küberrünnakute abil või sabotaažiga. Kolm viimast kümnendit on räägitud ka sellest, et kui Venemaa Narva veehoidla lüüsid avaks ja hoidla vee merre laseks, jääksid Narva elektrijaaamade tootmisplokid kas osaliselt või kõik seisma. Igatahes Eesti igapäevast talvist elektrivajadust ei saaks sellisel juhul enam Narva elektriplokkidest kätte.

Alles praegu, mil Kreml peab totaalset sõda keset Euroopat, on valitsus hakanud Eesti Energia tootmisplokkide tööshoidmisega tegelema, kuigi Nõukogude Liidu taastamisest unistav president Putin sai võimule juba 22 aastat tagasi. Seejuures ei ole too tsaar kunagi varjanud, et tema eesmärk on Nõukogude impeerium territoriaalselt taastada.

KUIGI valitsus ja riigiametite juhid on enne järjekordse kriisi puhkemist alati rõhutanud, et Eesti on valmis, on õige pea selgunud, et nad on ajanud pada. Eestis ei olnud isikukaitsevahendeid koroonaviiruse tarbeks. Eestis ei ole tehtud investeeringuid energiakriisi riskistsenaariumidega toimetulekuks. Alles pärast 24. veebruari leidis Stenbocki maja, et julgeolekusse on vaja investeerida märksa enam kui 2,1-2,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Äkitselt meenusid valitsusele ka laiapinnalise riigi- ja elanikkonnakaitse puudused.

Eriti küüniline on selle kõige juures asjaolu, et paljude eelmiste valitsuste ning ka selle valitsuse ministrid ja kõrged riigiametnikud on aastate jooksul Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides Vene-ohust hääle kähedaks rääkinud. Eesti riiklik kommunikatsioon on aastakümneid jutustanud, kuidas tunneme Venemaa ja Kremli hingeelu. Välisluureametis põrunud juht Mikk Marran praalis kord isegi sellega, et tema teab, mis toimub Putini peas.

Hoolimata sellest, et tsaar on Venemaad valitsenud juba üle 20 aasta ja Eesti senised juhid on kõikjal läänes kõva häälega pasundanud Venemaa ohtlikkusest, ei suudetud Eestis sõjalise ega laiapinnalise riigikaitse investeeringuid järsult suurendada enne 24. veebruari 2022.

Eesti kõige suurem probleem on riigikogu valimiste tsüklist pikemate plaanide ja selgete otsuste puudus.

Nimetet riiklik puue on kestnud üle 20 aasta, terve inimpõlve. Kui 1990. aastate alguses ja keskpaigas julgeti langetada väga raskeid, kalleid ja ebameeldivaid otsuseid, siis Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumise järel 2004. aastal oleks Eesti saanud justkui lõplikult valmis. Jäime toppama, end imetlema ja peenhäälestama olukorras, kus oleks olnud vaja järjepidevalt investeerida haridusse, keskkonnasõbraliku energeetika mitmekesisusse ning sise- ja välisjulgeolekusse. Praegu, keset energia- ja julgeolekukriisi, peksavad Eestit omad vitsad valusasti ja veriseks.

PS. Vastane võib Baltikumi oma elektrivõrgust lahti ühendada või korraldada mõne muu elektrikatkestusi põhjustava sigaduse varem või hiljem. Kõige suuremat kahju – ja see on igal juhul Kremli eesmärk – tekitaks elektri ning seetõttu ka sooja ja veeta olek ajal, mil Eestis on ilm niiske ja rõske või mõnusalt karge, ent väga külm. Igaüks võib ise edasi mõelda, kuidas ja kui kaua hakkama saada (korter)majas elektri, vee ja soojata, samuti autokütuseta (kütusepumbad toimivad ju samuti elektri abil), kui õues on 15–20 kraadi külma.

Seejuures ei maksa unustada, et ka õhksoojuspumbad, maaküte ja pelletikatlad vajavad elektrit. Näoraamat ja TikTok muidugi samuti.

Märksõnad
Tagasi üles