Omavalitsejad kuulavad tähtpäeval teadlaste nõuandeid

Eesti seitsmes omavalitsuspäev tõi Viljandisse valla- ja linnajuhte ning poliitikuid lähedaltning kaugelt. Foto: Marko Saarm

Eesti seitsmes omavalitsuspäev, mida tähistatakse neljapäeval ja reedel Viljandi pärimusmuusika aidas, algas neljapäeva ennelõunal lipu õnnistamise ja puu istutamisega. Järgnesid Tallinna ülikooli teadlaste ettekanded.

Tänavune omavalitsuspäev on pühendatud Viljandimaa omavalitsuste liidu 30. ning omavalitsuspäeva kui riikliku tähtpäeva viiendale aastapäevale. Selle teema on "Elule aastaid ja aastatele elu" ning selle keskmes on konverents ühes temaatiliste ettekannete, töötubade ning riigikogus esindatud erakondade juhtide debatiga. Üritusest võtab kahel päeval osa enam kui 150 külalist.

Viljandi linnavolikogu liige, riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder on kõik need 30 aastat Viljandimaa poliitikas tegev olnud ning ta oli ka Viljandimaa omavalitsuste liidu asutajaliige. Küsimusele, kas aeg oli keerulisem 30 aasta eest või on praegu, vastas ta, et keeruline oli toona ja on ka nüüd. "Tollal oli keeruline, aga väga huvitav. Alustasime siis Eestis omavalitsussüsteemi ülesehitamist. Nüüd oleme ringiga uues arenguetapis, kus maakonna tasemel ongi ühtsuse hoidja ning identideedi hoidja ja kujundaja ainult omavalitsuste liit. Olen olnud 30 aastat rohkem või vähem seotud selle arenguga."

Seeder meenutas, et ülesehituse ajal olid inimesed entusiastlikud – koos omavalitsuste taastamisega taastati ju ka riiki. "Praegu on maailm pöörane ja julgeolekuprobleemid teevad muret ning maakonna tasemel pean kahjuks ütlema, et nii nukrat seisu pole enne olnud. Polegi organisatsiooni, kes vastutaks, korraldaks ja mõtleks terviklikult maakonna tuleviku peale. Omavalitsuste liit on väga väikeste volitustega ja peaaegu olematu rahakotiga. Nii et kõik taandub erinevates maakondades erinevatele inimestele. See on aga väga ebaühtlane ja ebastabiilne, mõnes maakonnas ei kuulugi kõik omavalitsused omavalitsuste liitu." 

Seeder nentis, et maavalitsuste likvideerimise järel on maakonnad kui haldusüksused elujõuliste üksustena sisuliselt kadunud. "Sellest on väga kahju, sest olen veendunud, et just maakond on Eestis optimaalne haldusterritoriaalne juhtimistasand. Võib-olla jõuame jälle selleni. Aga Eestis on maakonna tasandist rääkides veel pikk tee mõelda, kuidas edasi."

Omavalitsuspäeva korraldamise üks eestvedajaid, Viljandi linnavolikogu esimees, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt on samuti kolm aastakümmet omavalitsuse liidus tegev olnud. "Alguses oli tõesti väga suur entusiasm, aga nüüd on lihtsalt rõõm, sest tunned, et midagi saab ära teha," nentis ta. "Alguses oli meil omavalitsusi üle 200, nüüd on üle 70. Omavalitsused teevad nüüd rohkem koostööd, alguses üritas igaüks omaette. Oleks rohkem koostegemist, mitte ärategemist, siis oleksid asjad paremad."

Kahe päeva jooksul esinevad pärimusmuusika aidas ettekannetega ning kutsuvad töötubades kaasa mõtlema Tallinna ülikooli teadlased ja valdkonna parimad asjatundjad. Helmen Kütt märkis, et teadlasi on kaasatud varasemate aastatega võrreldes rohkem. 

"Me oleme nagu tuletõrjujad: kustutame probleeme, muresid ja hädasid," rääkis ta. "Aga tuleb võtta aega ning vaadata neid teaduslikult. Kipume ikka rääkima, et väiksemad maksud ja parem põhjamaine hoolekanne, aga see pole lihtsalt võimalik."