N, 8.12.2022

EESTI POST ⟩ Kaks kirja kolmest kohale ei jõudnud. "Hiinast tulevad pakid rutem kohale kui kiri läheb Viljandist Tallinna!"

Triin Loide
, Sakala arvamustoimetaja
Kaks kirja kolmest kohale ei jõudnud. "Hiinast tulevad pakid rutem kohale kui kiri läheb Viljandist Tallinna!"
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Väikese sugulase esimeseks sünnipäevaks saadetud õnnitluskaart kohale ei jõudnudki.
Väikese sugulase esimeseks sünnipäevaks saadetud õnnitluskaart kohale ei jõudnudki. Foto: Elmo Riig, Erakogu (montaaž)

Vana-Võidus elav Maret Järvesoo soovis venna Tallinnas elavale lapselapsele esimese sünnipäeva puhul postkaardi saata. Esimene kaart kohale ei jõudnud, teine samuti mitte. Omniva klienditeenindusest saadud soovitus kasutada kallimat teenust tegi aga mõtlikuks ning pani küsima, kas see on siis XXI sajandi postiteenus.

Järvesoo postitas esimese postkaardi ümbrikus lihtkirjana 29. juunil. Aadress korrektselt peal, tõsi, saatja aadress jäi ümbriku teisele küljele kirjutamata. See kiri kohale ei jõudnud. Seejärel saatis Maret Järvesoo teisegi postkaardi, aga tegi sellest igaks juhuks ka pilti, et tõrke tekkides oleks võimalik küsida, kas midagi on valesti tehtud. Lisaks hoolitses ta selle eest, et ümbriku tagaküljel oleks saatja aadress, et probleemide korral kiri kenasti temani tagasi jõuaks. Teine postkaart läks Viljandis kirjakasti 9. septembril, kuid jäi samuti kaduma.

Järvesoo sõnutsi ajendas see teda juba Omniva klienditeeninduse poole pöörduma. «Ega neil enda õigustuseks midagi eriti öelda olnud, ajasid kõik aga postiljoni kaela. Vabandati küll ette ja taha, aga asi on põhimõttes. Hiinast tulevad pakid rutem kohale, kui kiri läheb Viljandist Tallinna.»

Omniva klienditeenindus oli tema sõnutsi küll igati mõistev ja väga viisakas, ent suuremat abi sellest ei olnud. Kõige tavalisemate lihtkirjade teekond pole jälgitav nagu ekspresskirjal, mille saatmiseks vajaliku triipkoodi ja oranži ümbriku eest on tarvis maksta peaaegu poole rohkem. Ekspresskirja teekonda on saatjal võimalik veebis jälgida ning sellist võimalust klienditeenindaja Järvesoole edaspidiseks soovitaski.

Maret Järvesoo toonitas, et küsimus pole rahas. Ekspresskiri ei ole tema hinnangul tavalisest lihtkirjast nii palju kallim, et rahakotile hakkaks: postmark maksab 90 senti ja ekspresskiri 1,50 eurot. Järvesoo sõnutsi ongi küsimus põhimõttes. «Esiteks on eks­presskirja saatmiseks postkontorisse minna natuke tüütu,» selgitas Viljandis Männimäel töötav ning Vana-Võidus elav Järvesoo. «Teiseks ei taha ma saadetisi veebis jälgida, vaid ikka seda, et nad kohale jõuaksid ning kõik inimesed oma tööd teeksid. Korrektselt. Hea küll, ma võin seda ühte lapsele saadetud kirja ju veebis jälgida, aga kui ma jõulude ajal panen töö juures asutuse poolt teele umbes 150 jõulukaarti, siis kas ma peaksin neid kõiki samuti jälgima? Või ikka usaldama, et universaalne postiteenus Eestis töötab, nagu peab? XXI sajandil tundub selline asi üsna mõistusevastane. Ma ei taha midagi jälgida ja kahtlustada, vaid ikka usaldada.»

Järvesoo sõnas, et kirjade Viljandist Tallinna toimetamine ei tohiks olla nii keeruline, et need lähevad järjepanu kaduma. Teda ei lohutanud ka Omniva klienditeenindajalt saadud teave, et konkreetses piirkonnas oli postiljoniga probleeme olnud ning et nüüd töötab seal uus postiljon.

«Kuhu need kirjad siis õieti kadusid?» imestas ta. «Kui neid ei suudetud kohale viia, siis miks mulle toda viimast postkaarti tagasi ei saadetud? Kas mu kirjad visati minema või mis neist sai? Sellisel juhul pole ju ka ekspresskirja saatmisest suuremat kasu, kui ma näen veebist, et jah, mu kiri on Tallinna jõudnud, aga siis teadmata kohas lihtsalt kadunud.»

Et tal oli tekkinud juba sportlik hasart, poetas Maret Järvesoo 21. septembril Männimäel postkasti ka kolmanda kirja, lihtsalt tühja margistatud ümbriku ilma postkaardita. See jõudis kohale. «Olekski juba väga kummaline olnud, kui kolm kirja järjest kaduma oleks läinud,» märkis ta.

Kaks kolmest tema hinnangul aga hea tulemus pole.

Omniva pressiesindaja Kristina Haavala rääkis, et lihtkirju saadetakse nii Eesti-siseselt kui rahvusvaheliselt üsna palju, kuigi nende arv on viimastel aastatel vähenenud. «Keskmiselt on Omniva kandes paar tuhat margiga kirja päevas. Mitu korda kasvab lihtkirjade saatmine muidugi jõulude ja aastavahetuse eel, näiteks eelmise aasta 21. detsembril sorteeriti 105 000 kirja,» rääkis ta.

Postisaadetisi läheb tema sõnutsi kaotsi üldjuhul harva ja tavaliselt sellepärast, et ümbrikule on kirjutatud vale aadress või ei ole postkast nõuetekohaselt märgistatud ning postikuller ei oska seda ümbrikul oleva aadressiga kokku viia. «Seda juhtub muidugi rohkem eramajade ja taludega, samuti äriklientide postkastidega,» täpsustas Haavala.

Vahel tuleb tema sõnutsi ette seda, et postiljon paneb kirja valesse kasti, kuid üldjuhul annavad kliendid sellest kohe märku ja Omniva saab sekkuda. «Kui meil ei õnnestu kirja postitada, siis läheb see saatjale tagasi, kui kirjal on saatja aadress, või siis hoiule jaotuskeskusse,» märkis ta.

See, et Viljandis posti pandud sünnipäevakaardid adressaadini ei jõudnud, on tema kinnitusel seega üsna erandlik ja väga kahetsusväärne.

«Lihtkirjadel pole registrikoodi ja nende liikumist ei saa jälgida, seetõttu ei saa me kahjuks enam tagantjärele välja selgitada asjaolusid, miks need kirjad kohale ei jõudnud,» lausus ta. Pressiesindaja sõnul palub Omniva tekkinud olukorra pärast vabandust. «Tegeleme iga päev teenuste korraldamise ülevaatamise ja parandamisega ning meie fookuses on kindlasti ka lihtkirjade saatmise protsess, et vältida sellise olukorra tekkimist. Kahjuks võib aga tõepoolest ette tulla ka lihtsalt inimlikke eksimusi.»

Selleks, et kirjade kohalejõudmises täiesti kindel olla, on temagi hinnangul mõistlik saata ekspresskiri, mille liikumine registreeritakse jaotuskeskuste läbimise järel ning mille kohalejõudmist saab saatja ise veebis jälgida. Siis on võimalik kaotsimineku puhul välja selgitada, mis ja millal juhtus. Väga suure väärtuse ja tähtsusega kirju on võimalik saata tähitult.

Märksõnad
Tagasi üles