N, 8.12.2022

Kaevamine tõi Nõukogude monumendi alt välja Saksa-aegse massihaua sadakonna ohvriga

Kell 12.20 lisatud galerii.
Tanel Jan Palgi
Kaevamine tõi Nõukogude monumendi alt välja Saksa-aegse massihaua sadakonna ohvriga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viiratsi ühishaud paljastas Saksa-aegse massihaua, milles tundmatud sõdurid ootavad hauarahu saabumist.
Viiratsi ühishaud paljastas Saksa-aegse massihaua, milles tundmatud sõdurid ootavad hauarahu saabumist. Foto: Elmo Riig

Seni Viiratsi mäel seisnud betoonist monumendi kunstmarmorist mälestusplaadil oli kuue Nõukogude sõduri nimi, aga kui ühishaud teisipäeva hommikul lahti kaevati, selgus, et maapõues peitus hoopistükkis Saksa okupatsiooni aegne massihaud sadakonna säilmega.

Kui hommikuste kaevetööde alguses Eesti sõjamuuseumi direktorit Hellar Lille ei üllatanud, et ühishauast oli leitud juba rohkem kui kuue inimese säilmed, siis enne kella viit õhtupoolikul oli ta säilmete rohkusest jahmunud.

Ta ütles, et Nõukogude ühishaudade puhul ei tasu usaldada nimeplaate. «Need tehti ikkagi suhteliselt suvaliselt,» lausus ta.

Sõdurid tihedalt üksteise kõrval

Viiratsi ühishauda olid sõdurid maetud lausa kolmes reas ja mitmes kihis. «Otepääl ei olnud ühishauda kedagi maetud,» tõi Hellar Lill võrdluseks Otepää väljakaevamiste tulemuse.

Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak (vasakul) ja Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill on rahul, et väljakaevamised leiavad aset seaduses ettenähtud raamistikus.
Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak (vasakul) ja Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill on rahul, et väljakaevamised leiavad aset seaduses ettenähtud raamistikus. Foto: Elmo Riig

Sõjamuuseumi arheoloog Arnold Unt jõudis tuvastada, et üks mälestussamba plaadil kirjas olnud sõdur oli langenud Võhma lähedal. Seda, kas ta tõepoolest Viiratsisse on maetud, on keeruline kindlaks teha, sest tavaliselt ei leita isikutuvastusplaate, mis ühel sõduril peaks olema. Viiratsi ühishauast leiti siiski Punaarmee sõduri tuvastusmedaljon, mis kuulus 1941. aastal hukkunud sõdurile. 1944. aastal selliseid medaljone arheoloogi sõnul enam ei kasutatud. Undi sõnul sisaldab medaljon ettetrükitud paberirulli, milles on kirjas sõduri isikuandmed: nimi, perekonnanimi, isanimi, aadress ja veregrupp.

«Info põhjal saab teada, kellega tegemist on. Meie neid omakseid otsima ei hakka, sest Venemaaga kontakte praegu pole, aga info talletatakse,» rääkis Unt.

Viljandi vallas matab Eesti sõjamuuseum sõjahaudade komisjoni otsuse järgi ümber Viiratsisse, Suisleppa ja Kärstnasse maetud sõjaohvrid, sest need sõjahauad on ebasobivas kohas. Sõjahaudade kaitse seadus nimetab matmispaigale ebasobivateks kohtadeks asulate tiheasustusalasid, parke ja teisi selliseid paiku.

Ettepaneku monumendid eemaldada ning võimalikud inimsäilmed kalmistule ümber matta tegi vallale Viljandi muuseumi direktor ja ajaloolane Jaak Pihlak. Ta saatis sama ettepaneku veel Viljandi linnale ning Põhja-Sakala, Mulgi, Tõrva ja Põltsamaa vallale, mis moodustasid ajaloolise Mulgimaa.

Ideoloogilised monumendid

Jaak Pihlak sõnas, et punamonumendid on ideoloogilised mälestusmärgid, mis muudeti rituaali korraldamise paigaks. «See okupatsiooni ajaloo­kihistus, mis meile on kurva mälestusega, võib olla kalmistul. Puhaku nad rahus seal, mitte avalikus kohas,» lausus ta ja lisas, et nagu Natsi-Saksa haakrist on ka Nõukogude viisnurk, sirp ja vasar sõja ja okupatsiooni sümbolid.

Viiratsi teises maailmasõjas hukkunute ühishaua lahtikaevamine tõi päevavalgele sadakonna sõduri säilmed.
Viiratsi teises maailmasõjas hukkunute ühishaua lahtikaevamine tõi päevavalgele sadakonna sõduri säilmed. Foto: Elmo Riig

Nõukogude riigis valmistati masstoodanguna sadu betoonist sõjahauatähiseid ning viisnurkadega obeliske püstitati teadlikult kohtadesse, kus need paistsid kaugele. «Aeg on oma töö teinud. Kui see monument siia paigaldati, oli see plats siin lage,» rääkis Pihlak. Nüüdseks on mägi suuri puid ja põõsaid täis kasvanud, nii obelisk Viljandi poolt tulijatele enam kätte ei paistnud.

Lill ja Pihlak nentisid, et enamikul Eestis püstitatud nõukogulikel sõjahauatähistel pole kunstilist väärtust ning neid ei ole mõtet muuseumis hoida. «On mõned erandid, mille autorid on Eesti skulptorid. Neid ei ole mõtet ära lõhkuda,» lisas Lill.

Sõjahaudade komisjon on teinud juba üle viiekümne ümbermatmise otsuse ning sõjamuuseumil jätkub väljakaevamiste ja ümbermatmiste korraldamise tööd veel aastaid.

Lille sõnul oli Viiratsi sõjahaua väljakaevamine Eestis kaheksas ning sellel nädalal plaanitakse töid teha ka Suislepas ja Kärstnas.

Kaevetööd võtavad aega

«Võib-olla mõnel juhul on mõistlik monument eemaldada enne kaevamist, sest kaevamise tempo on aeglane, aga kindlasti ei tehta seda uisapäisa, vaid ikkagi korralikult ja siis, kui otsus on langetatud,» rõhutas Hellar Lill ametliku protsessi vajalikkust.

«Öö varjus samba mahatõmbamine on rumal tegevus,» lausus Jaak Pihlak. «Me ei peaks käituma metslase kombel, nagu sovetid omal ajal käitusid ja nagu nad nüüd käituvad Ukrainas.»

Sadakond hukkunut olid maetud kolmes reas tihedalt üksteise kõrvale.
Sadakond hukkunut olid maetud kolmes reas tihedalt üksteise kõrvale. Foto: Elmo Riig

Enne kaevama asumist ­uuritakse vanu aerofotosid ja muid dokumente, sest matmiskohtade leidmine on päris suur äraarvamismäng. Kohapeal tegutseb kõigepealt kopp, sest üldiselt on matmissügavus teada, ning kui ilmuvad esimesed märgid kirstulaudadest või säilmetest, asuvad kogenud spetsialistid neid välja puhastama.

Matmiskohad enamasti ei paku huvitavaid leide arheoloogidele. Viiratsi ühishauast oli välja tulnud üks välipudel, kruus, relvapuhastuskomplekt ja muud sellist.

Kaevamistööde pikkust on raske ennustada. See sõltub sellest, mida ja kui palju leitakse ning milline on pinnas. Leitud säilmed hoiustatakse, pannakse kirstu ja maetakse ümber kalmistule. Viiratsi, Suislepa ja Kärstna ühishauast leitud sõdurid maetakse eeldatavasti ühiskalmu, mille koht selgub lähiajal.

Väljakaevamiste kulud jagatakse vallavalitsusega. Sõjamuuseum hoolitseb kaevamiste ja hilisemate matustega seotud kulude eest. Masinate kasutamise ja monumendi eemaldamisega seotud kulud katab vald.

Ühishauast tuli päevavalgele Punaväe surmamedaljon ehk kapsel isiku tuvastamiseks.
Ühishauast tuli päevavalgele Punaväe surmamedaljon ehk kapsel isiku tuvastamiseks. Foto: Elmo Riig

Viljandi vallavalitsus demonteerib Viiratsi, Suislepa ja Kärstna monumendi. Viiratsi monument teisaldati teisipäeval. «See tuleb hävitada, muud varianti pole. Lihtsalt ära purustada,» kommenteeris Viljandi valla majandusnõunik Mati Valli. «Töö on korrektselt tehtud ja kaevetööd käivad viisakalt.»

Kaevamisele eelneb Tarvastu kirikuõpetaja Elve Benderi palvus hauda maetud sõjaohvrite eest.

Sõdurid maetakse ümber

Viiratsi mäel avastatud massihaua kaevetööd kestavad pikemalt, kui esiti oli plaanitud, kuid Hellar Lill kinnitas, et kõik säilmed paigutatakse hiljem kirstudesse ja maetakse korralikult ümber.

«Sõdur on sõdur. Kui ta langes, siis ükspuha, mille eest ta langes, säilmetesse suhtume lugupidavalt. Võime teha mõttemängu, et tegelikult vabastame need sõdurid sellest, et nad on ka pärast surma ideoloogia teenistuses. Nad lähevad surnuaeda, rahupaika. See on palju parem, soliidsem ja sobivam koht nende inimeste mälestust silmas pidades,» rõhutas Lill.

Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua betoonist monument enne teisaldamist.
Teises maailmasõjas hukkunute ühishaua betoonist monument enne teisaldamist. Foto: Elmo Riig
Märksõnad
Tagasi üles