/nginx/o/2012/03/05/998802t1hdc39.jpg)
Venemaa pühapäevased presidendivalimised võitis peaminister Vladimir Putin, kes kogus rohkem kui pooled kõigi valijate hääled.
Putin seljatas konkurendid vaevata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskvalimiskomisjoni kodulehel avaldatust selgus, et Putin sai esialgseil andmeil 63,75 protsenti häältest ehk rohkem kui 45 miljoni venemaalase toetuse. Nõnda edestas ta kommunistist rivaali Gennadi Zjuganovit, kes kogus üle 12 miljoni hääle ja sai toetusprotsendiks 17,19.
Kolmandaks tuli ärimees Mihhail Prohhorov. Tema kogutud 7,82 protsenti peetakse läbimurdeks, sest ta teatas kandideerimisest alles eelmise aasta lõpul. Liberite juht Vladimir Žirinovski platseerus 6,23 protsendiga neljandaks ja Õiglase Venemaa liider Sergei Mironov kogus 3,85 protsenti häältest.
Keskvalimiskomisjoni andmeil oli valimisaktiivsus 65,3 protsenti.
Eestis elavatest Venemaa kodanikest käis hääletamas 26,7 protsenti ja neist 85,91 protsenti toetas Putinit.
Eestist oli mitu vaatlejat
Venemaa presidendivalimisi vaatlemas käinud riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Margus Hanson nentis, et segadust oli palju ning viidati ka valimispettusele.
«Valimispäeval oli kõik rahulik ja pealtnäha kõik sujus, kuid mõnes olukorras võis oletada ka valimispettust,» lausus ta.
Häälte lugemise juures valitses Hansoni sõnul valimisjaoskonnas suur segadus: seal jagatud 2100 bülletäänist oli ligikaudu 160 puudu.
«Valimiskomisjoni hinnangul pidi kastides olema rohkem sedeleid, kui seal tegelikult oli. See lubab arvata, et mingi hulk oli kõrvale toimetatud,» rääkis ta. «Ilmselt loodeti need mingil hetkel kasti sokutada, kuid seda ei õnnestunud teha, sest selles valimisringkonnas olid tublid ja asjalikud kohalikud vaatlejad.»
Hansoni jutu järgi üritas ta koos ühe Rootsi parlamendi liikmega Nižni Novgorodis vaadelda valimisi ka territoriaalses valimiskomisjonis.
«Pärast korduvaid palveid lasti meid uksest sisse, kuid viidi ühte ruumi, kus me ei näinud midagi.» Seega koondati andmed Hansoni sõnul kinniste uste taga.
«Kahes valimisjaoskonnas nähtu põhjal võib küll öelda, et mingil tasemel mingeid hääli Putinile siiski juurde pandi. Esiteks viitab sellele valimisjaoskondades bülletäänidega tekkinud segadus ja teiseks annab alust seda arvata niinimetatud karussell: ajutiste tõenditega noored liikusid ühest jaoskonnast teise ja hääletasid mitu korda.»
Riigikogust käisid Venemaa presidendivalimisi vaatlemas Isamaa ja Res Publica fraktsiooni liige Andres Herkel ja Reformierakonna fraktsiooni liige Margus Hanson. Mõlemad tegutsesid Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni koosseisus.
Politoloog tõdes võltsimist
Tartu ülikooli politoloogi ning akadeemilise Balti ja Vene uuringute keskuse juhi Karmo Tüüri sõnul oli Venemaa presidendivalimistel Vladimir Putini kogutud häälte baaselemendiks küll rahva toetuse märkimisväärne osa, kuid sellele lisandusid poliittehnoloogilised nihverdused ning otsesed võltsimised.
Tüür rääkis «Vikerhommikule», et Putini populaarsus on hakanud järjest kahanema ja selle vastu ei saa ükski poliittehnoloogia, küll aga on võimalik valimispäeval ja valimisprotsessi kaudu tulemust suunata, vahendab ERR-i uudisteportaal.
Putin kogus valimistel ligi 64 protsenti hääli, kuid Tüüri hinnangul on tegelikult tema poolt 35—40 protsenti valijaid. «Seega on 20 protsenti hämar ala. Neist kümmekond saadi sõna otseses mõttes nihverdamisega ja ülejäänud poliittehnoloogiliste võtetega ning ma ei saa jätta ütlemata, et oli ka otsest võltsimist.»
«Kui loetud oli alles 17 protsenti hääli, teatas Vladimir Putin Kremli kõrval väljakul juubeldava 100 000 inimese ees, et võitis ausatel ja läbipaistvatel valimistel. Mina seda päris nii hinnata ei julgeks,» lisas Tüür.
«Valimised ei koosne ainult valimishetkest, vaid ka sellele eelnenud kampaaniast, kandidaatide ülesseadmisest ja nii edasi, ning need ei olnud ausad ja läbipaistvad.»