/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2022/09/21/14847408t1h393e.jpg)
Kuidas kõlab? Viljandi kesklinna all metroopeatuse stiilis pommivarjend, kuhu mahuks ligi 2000 inimest ning kus rahuajal töötaksid kohvikud ja disainipoed ning korraldataks Viljandi mõistes üsna suuri kontserte.
Kui Eesti 200 esindajana Viljandi volikokku kuuluv ekslinnapea Ando Kiviberg hiljutisel linna arengustrateegia ideekorjel selle mõtte välja pakkus, katkestati ta jutt tema enda väitel lausa poolelt sõnalt. Koosolekul osalejad, enamasti teised Viljandi poliitikud, soovitasid Kivibergil mõtetega mitte päris kosmosesse minna.
«Ma ei tahtnudki kosmosesse, ma rääkisin maa alla ehitamisest,» lausus Kiviberg naljatamisi. Ideed metroojaama stiilis pommivarjendist peab ta ka ise pööraseks, aga just selliseid pööraseid mõtteid peaks tema ja ta erakonnakaaslase, Viljandi volikogu liikme Kaspar Taimsoo meelest olema Viljandi arenguplaanides märksa enam.
Nii saatis kahest mehest koosnev Eesti 200 Viljandi volikogu saadikurühm linna arengustrateegiasse kuus lehekülge ideid, mis võiksid minna 2030. aastast edasi vaatava Viljandi arengustrateegia osaks. Olgu öeldud – nimetatud meelelahutuskeskusest pommivarjendi mõte oli seal viimane ja tähistatud klausliga, et see ongi kõige ulmelisem mõte.
Liiga julged või ujedad unistused
Plaane on alates lõbusõidu liinilaevast kuni järve ületava köisraudtee ja Närska mäe vaaterattani. Nii võiks tulla lauluväljaku juurde Talli tänava alla tunnel, et pääseda sujuvalt lossimägede poolele, ja lauluväljak ise võiks saada suvise varikatuse. Uusi elurajoone võiks mõelda nii Valuoja oru kaldale kui lossimägede ümbrusesse. Taastada tuleks teisel pool järve peaaegu sada aastat tagasi töötanud restoran Altona.
«Kui naljaga öelda, siis kosmodroom ja vormelirada on veel puudu,» hindas saadetud ideekogumit linnapea Madis Timpson, kes soovitas ideede esitajatele teha reaalsuskontrolli.
«Kosmodroom!» kostis seepeale muiates Kiviberg. Tema arvates võtab niisugune kommentaar üsna hästi kokku linnajuhtide vähese edasipüüdlikkuse. Tema hinnangul on kogu arengustrateegia äärmiselt väikeste ambitsioonidega. «Tundub selline häbelikult külg ees minemine. Ei juleta unistada, aga kui ei unista, siis ei juhtu ka,» nentis Kiviberg.
Esitatud plaanid pole Eesti 200 sõnul sugugi suvalised unistused, vaid kannavad kõik üht mõtet: suurendada Viljandi rahvaarvu. Kogu tegevusplaan peaks nende hinnangul olema seatud sellele, et juba 1990. aastate algusest alanud Viljandi rahvastiku vähenemine lõpeks ja pöörduks tõusule.
Nende idee järgi peaks kahanemine lõppema aastal 2030. Aastaks 2035 tuleks jõuda selleni, et rahvaarv kasvaks vähemalt 1,2 protsenti aastas, ning 2045. aastaks tuleks seada eesmärk, et praegu napilt 16 800 elanikuga Viljandis elaks 20 000 inimest.
Nii on ka kõik ettepanekud kantud ideest, et linnas oleks head eluruumi, väärt avalikku ruumi ja eneseteostusvõimalusi.
Unistuste nimekirja on vaja igaks juhuks
Madis Timpsoni sõnul on unistusi arengudokumentidesse muidugi vaja. Ka oluliselt lühemaks ajaks koostatava arengukava üks osa on reservnimekiri, kuhu on kantud kõiksugu ehitused, arendused ja muud raha vajavad ideed, milleks raha tegelikult ei ole. Unistuste nimekiri on aga koostatud peaasjalikult selleks, et kui mingil hetkel avaneb võimalus saada välisabi, oleks plaan arengukavas kirjas. See on tavaliselt esimene eeldus, et üldse võiks toetusraha küsida.
Unistusi on iga-aastases arengukavas kümneid ning ka sealt leiab hädapäraste ning kohati lausa karjuva vajadusega tööde kõrval suuri unistusi. Näiteks seikluspark lossimägede nõlval või golfiväljak Viljandi järve ääres.
«Golfiväljaku mõte oli enne koroonaaega päris reaalselt õhus. Minu juures käis ettevõtja, kes oli valmis leidma raja ehitamiseks 900 000 eurot, ning linnalt taheti maad,» meenutas Timpson, kuidas uus idee arengukavva jõudis.
Viljandi linnapeana töötanud Ando Kivibergi sõnul on ta raekojas linna juhtides puutunud kokku olukorraga, kus arengukavast polnud võtta piisavalt head ja suurt ideed, millele euroabi küsida. Ainsa suure ideena püüti rahapakkumise alla painutada veekeskuse mõtet. See loomulikult ei õnnestunud.
Tagantjärele mõtleb Kiviberg, et kui arengudokumentidest oleks olnud võtta mõni suurem ja julgem plaan, oleks sellega võinud rahastajat märksa paremini veenda.
Seda, et Viljandi unistused on arengudokumentides liiga tagasihoidlikud, ei arva linnapea ega ka arengudokumentide koostamist juhtiv volikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees Helmut Hallemaa.
Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et metroopeatuse stiilis meelelahutuspaik on arengudokumendis täiesti olemas. Ainult tsiviilvarjendi osa pole selgitusse lisatud. Hallemaa sõnul võis Kivibergile ehk tunduda, et teda mais rahvakoosolekul lõpuni ei kuulatud – ehkki Hallemaa ei mäleta, et keegi oleks jutule vahele seganud, kuid kõik mõtted protokolliti ja pandi lisana dokumendi külge. Dokumendi jõudu sellel lisanimekirjal aga ei ole.
Unistused ja bürokraatia
Helmut Hallemaa on nõus, et unistama peab suurelt ja eeskätt dokumentides, kus ei tule unistustele rahasummat juurde kirjutada. Tema kui dokumendi koostamise eestvedaja silmis on peamine mure hoopis see, kuidas mõtted kohe teisele lugemisele minevatesse dokumentidesse lisada.
«Kõik ajapiirid ettepanekute esitamiseks on ammu ümber. Miks küll ei tehtud neid ettepanekuid varem?» kurvastas Hallemaa. «Aga ma tunnistan, et nii suure ja mahuka dokumendi koostamiseks jäi aega napiks.»
Arengustrateegia koostamist alustati jaanuaris, mais korraldati rahvakoosolekud, kesksuvel võis teha muudatusettepanekuid ning nüüd on mõlemad dokumendid volikogus arutusel.
Kivibergil pole oma sõnul erilist lootust, et praegune linna juhtkond ideid kuulda võtab. Ta ennustas, et lähiaja koosolekutel hääletatakse suurem osa neist maha ning ehk mõni väiksem võib ka dokumentidesse jõuda. «Moepärast,» kommenteeris ta.
Pessimismi põhjuseks on asjaolu, et kolmel linnakodanikega kohtumistel väljapakutud ideedest toetas volikogu loodud erikomisjon Kivibergi andmetel umbes kaht kolmandikku. Linnavalitsus ei toetanud neist aga ühtegi. «Mis see on? Miks me selliseid ideekorjeid siis teeme, kui linnakodanikke lolliks peame?» küsis Kiviberg.
Timpsoni sõnul toetas erikomisjon ideid seepärast, et enamiku neist olid välja pakkunud komisjoni enda liikmed. Linnavalitsus aga otsustas toetamata jätta need mõtted, mis dubleerisid olemasolevaid või millele ei ole rahalist katet.
Eesti 200 pakutud ideede seas on linnapea väitel ka selliseid, mida ta toetab. «Näiteks lauluväljakule varikatuse loomisele on mõeldud juba üle-eelmisest kümnendist ja see teeks meid kindlasti kontserdikorraldajate seas atraktiivsemaks,» lausus ta.
Viljandi arengukava aastani 2028 ja eelarvestrateegia 2035+ on nüüd volikogus läbinud kaks lugemist. Kolmandat korda hakkab volikogu dokumente arutama nädala pärast ning siis võetakse need vastu või katkestatakse protsess.
IDEID
Valik ideid, mida pakub Viljandi arengudokumentidesse saadikurühm Eesti 200.
- Algatada ja luua arhitektuurivõistluse abil teemaplaneering kesklinna sellele osale, mis piirneb Uku, Leola, Tallinna ja Vaksali tänavaga, et kehtestada tingimused ja selged reeglid kõnealuse piirkonna arendamiseks tänapäevaseks äri-, elu- ja vaba aja piirkonnaks (eeskujuks Tallinna Rotermanni kvartal).
- Arendada koostöös riigiga ordulinnuse varemetest muistse vabadusvõitluse ja Liivi ordu ajalugu tutvustav teemapark.
- Rajada lauluväljakult Talli tänava ja ordulinnuse vallikraavi lauge kergliiklustee alt tunnel Ranna puiesteele – lühim ja võimalikest kõige kasutajasõbralikum tee kesklinna ja järve ranna vahel, mida oleks mugav kasutada nii lapsevankri kui ratastooliga.
- Uute ja atraktiivsete elukeskkondade planeerimine linnale kuuluvale maale. Näiteks kaaluda Valuoja oru serva hoonestamist. Kaaluda Hariduse tänava järvepoolse otsa parempoolse nõlva platoole uue elukvartali rajamist – perspektiivselt üks köitvamaid uue ja kvaliteetse elamuarhitektuuri piirkondi.
- Matka- ja jalutusradade võrgustiku planeerimine ja väljaarendamine (näiteks lossimägede ja Filosoofide allee vahele teine rippsild, Esimese ja Teise Kirsimäe vahele tammi asemele korralik sild).
- Lõbusõidu liinilaeva hankimine Viljandi järvele (kuni 100 inimest mahutav kahetekiline laev, millel tegutseb suvekohvik ja mis kurseerib nelja maabumispunkti vahel, näiteks Bangalo, Huntaugu, Sammuli, Altona).
- Altona suvekohviku taastamine Viljandi järve vastaskaldal ja selleks vajaliku taristu rajamine. Koos Altona taastamisega käivitada Viljandi Paadimehe üleveoteenus.
- Munitsipaalüürimajade programm. Rajada koos eraettevõtjatega etapiviisiliselt 2030. aastaks 200 tänapäevast korterit.
- Rahvusvahelistele nõuetele vastava sõudestaadioni rajamiseks vajaliku taristu väljaarendamine Viljandi järvel.
- Rajada Viljandi lauluväljakule suvine varikatuse süsteem, mis võimaldaks korraldada vabaõhuüritusi ka heitlikes ilmastikuoludes. Arendada välja Viljandi lauluväljaku istepinkide süsteem ning rajada teisaldatavad tribüünid, mis võimaldaks korraldada vähemalt 5000 pealtvaatajaga üritusi.
- Köisraudtee üle Viljandi järve Huntaugult Närskale koostöös Viljandi vallaga. Vaateratta rajamine Närska nõlva harjale. Need kaks arendust tuleb lahendada terviklikult – nad toetavad teineteist. Suusatõstukite rajamine Huntaugu ja Närska nõlvale.
- Mitmeotstarbelise tsiviilvarjendi rajamine kesklinna, sügavale maa alla metroojaama stiilis. Metroopeatus võiks tavaoludes toimida vaba aja veetmise paiga ja turismiatraktsioonina – eskalaatoriga alla sõites on võimalik jõuda kohvikute, disainipoodide ja muu sellise tsooni, mille keskmes on elava muusika lava või ööklubihall. Kahel pool on perroonid, mille ääres seisavad rongivagunid, mis omakorda on kujundatud kohviku- ja restoraniruumideks ning poodideks. Kriisiolukorras oleks sellesse võimalik näiteks õhurünnakute eest varjuda vähemalt 2000 inimesel.