P, 2.10.2022

Kultuuriakadeemia aitas tekstiilijäätmete murele lahendust leida

Sigrid Koorep
, ajakirjanik
Kultuuriakadeemia aitas tekstiilijäätmete murele lahendust leida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kuigi riidekonteinereid jääb siin-seal silma, jõuab vanu särke ja sokke ka olmeprügi hulka. Tiia Plamuse sõnul on lootus, et probleemile hakkab lahendus paistama 2025. aastal, sest sealtpeale tuleb Euroopa Liidus koguda kõik tekstiilijäätmed eraldi.
Kuigi riidekonteinereid jääb siin-seal silma, jõuab vanu särke ja sokke ka olmeprügi hulka. Tiia Plamuse sõnul on lootus, et probleemile hakkab lahendus paistama 2025. aastal, sest sealtpeale tuleb Euroopa Liidus koguda kõik tekstiilijäätmed eraldi. Foto: Dmitri Kotjuh (Järva Teataja)

Aeg, mil üht rõivaeset kanti aastaid või aastakümneid, on jäänud minevikku. Kiir- ja odavmood on inimeste rõõmustamise kõrval aga hoogsalt keskkonda reostanud ning tekitanud kõikjal tonnide viisi riideprügi. Teadus on asunud seda probleemi lahendama ja oma osa selles on ka Viljandi kultuuriakadeemial.

Tiia Plamus, kes on Tallinna tehnikaülikooli materjalitehnoloogia programmijuht ning polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori vanemlektor, ütles, et teadlased üle maailma ja ka meil on aastaid püüdnud otsida häid lahendusi, mida teha üha suureneva tekstiilijäätmete kuhjaga, näiteks vanade särkide ja sokkidega, mida kantakse tihti ainult lühikest aega, sest alati saab ju uue asemele osta. Üks võimalus on neid töödelda ja uute materjalide valmistamiseks ära kasutada.

Viimase kolme või nelja aasta jooksul on selle valdkonnaga oma teadus- ja arendustöö sidunud ka Tallinna tehnikaülikooli polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor. Välja on arendatud huvitavaid materjale, mille tooraineks on purustatud jäätmed erinevatest tekstiilmaterjalide töötlemise tehastest. Teadus- ja arendustöös on kaasa löönud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti kunstiakadeemia.

Kultuuriakadeemiaga tehti tihedamat koostööd keskkonnainvesteeringute keskuse projektis "Tekstiilijäätmete purustamistehnoloogia ja uudsete materjalide arendamine tekstiilijäätmete väärindamiseks ning ringmajanduse toetamiseks". Selle käigus aitas akadeemia valmistada jäätmetest lõnga ja lausmaterjale.

Plamuse sõnul tuleb kõige selle juures tähele panna, et materjal võib ju hea olla, aga kui see ei ole tarbijale atraktiivne, on raske sellele turgu leida. Seepärast on koostöö eri valdkondade spetsialistidega ülioluline. Suuremat pilti ehk kogu maailma jäätmeprobleeme vaadates jääb tema sõnul sellest sammust väheks, sest tekstiiljäätmeid on ikkagi liiga palju. Vaja on süsteemsemat lähenemist, veel paremaid ideid ja tehnoloogiaid, aga ka inimeste mõtlemise ja käitumise muutust.

"2025. aastal hakkab Euroopa Liidus kehtima nõue koguda kõik tekstiilijäätmed eraldi. Sealt edasi saab juba selle probleemiga palju süstemaatilisemalt tegelda," ütles Plamus.

Märksõnad
Tagasi üles