Repliik ⟩ Elektriline oht

Tallinn. Kell ligineb keskööle. Mööda inimtühja tänavat läheneb suurel kiirusel kaks elektritõukeratast, mõlema juht eufoorias. Tõmbun igaks juhuks vastu majaseina – paljugi mis.

Esimene rattur möödub vihinaga ja huilates. Teisel on samuti ekstaatilised karjatused huulil, lisaks hoiab ta elegantselt käes poolikut kokteiliklaasi. Peaaegu mind riivates tuhiseb mööda temagi. Kaugele ta aga ei jõua. Käib mürts, kostavad karjatus ja klirin – tema teele jäi laternapost.