/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/09/14/14830359t1h46d5.jpg)
Toidukauba poest koju tellimisele andis koroonapiirangute aeg kõvasti hoogu. Nüüdseks on mõni toonane võimalus Viljandimaal sulgunud ja samas mõni juurde tulnud. Barbora väljastuspunkti siin enam pole, kuid Selveri kuller toimetab ligi 1500 kliendiga ja sel suvel alustas kojuvedu Rimi.
Selveri toidupoe kullerteenus näitab ettevõtte kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul, et Viljandimaal on selles vallas potentsiaali. Viimase aastaga on siin Selveri e-poest tellimusi tehtud poolteisele tuhandele aadressile ja sellega on Viljandimaa tellimuste arvult Eestis kuues. Kui võrrelda näiteks mullust ja tänavust juulit, kasvas tellimuste maht peaaegu kolmandiku võrra ning läinud aasta lõpust on tarneid tehtud iga päev.
Uued teenusepakkujad
Lisaks toimib Viljandimaal möödunud aastast Selveri koostöö Bolt Marketiga, mille kaudu saab kaupa tellida Viljandi Centrumi Selveri valikust. See on Veski sõnul üks edukamaid maakonnaprojekte.
Bolti kiirkuller on küll teistsugune teenus kui tavapärane Selveri e-pood. Rivo Veski selgitust mööda kasutab Bolt Selverit komplekteerimislaona ja suhtleb ise kliendiga. Kaubavalik on Bolt Marketis tunduvalt väiksem kui Selveri e-poes. Saadaval on mõnisada toodet ja eeskätt see, mida lähiümbruses elav klient võib kiiresti vajada, kuid mille järele poodi minekut ei pea mõttekaks. Näiteks tõi Veski olukorrad, kui midagi on ununenud poest osta või kui külalistega aega veetes saab miski otsa.
E-Selveri valikus on tooteid ligi 11 000 ning see asendab supermarketit ja pakub mugavusteenust inimesele, kes näiteks linnas ei ela või soovib ostudele kuluva aja ja sõidu pealt kokku hoida.
Rimi avas Viljandis e-poe juunis ning kulleri teeninduspiirkond hõlmab vaid linna ja selle lähiümbrust. Rimi e-poe juhi Helen Lednei sõnul on praegu veel vara Viljandi kohta järeldusi teha, sest suvi on nagunii e-kaubanduses vaiksem aeg. Klientidelt saadud tagasiside põhjal on Rimil ka siin maakonnas plaanis teeninduspiirkonda laiendada, kuid konkreetseid lubadusi Lednei ei andnud. «Oleme Viljandimaal tegutsenud nii põgusalt, et pole saanud mahti analüüsida, kes ja millist tarneviisi eelistab. Samas oleme kindlad, et e-poe teenus on tulevikus üha olulisem, ja meil on plaanis sellega jätkata,» lausus ta.
Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnul kojuveoteenuse kasutajate hulk aina kasvab ning selge on, et tulevikus on see järjest enam normaalne osa tavakaubandusest. «Inglismaal on osutunud tarvilikuks ka selline teenus, et klient teeb poes ostud ära, maksab nende eest kassas, ent lahkub siis tühjade kätega, sest on valinud kauba kojutarne,» tõi ta näiteks.
Kauba kättesaamise viise võib Veski sõnul ka Eestis lisanduda või siis sedamööda kuidas kliendid käituvad, ära kaduda.
Barbora lõpetas
Nii näiteks kadus Viljandimaalt selle suvega Barbora kaubaväljastuspunkt, mis tähendab, et selle teenusepakkuja kaudu siin enam Maximas e-ostelda ei saa. Küll märkis Barbora.ee Eesti ja Läti tegevjuht Sanita Be¯rzin¸a, et Eesti tarbijate hulgas paistab silma mugavuse ja kiire ostuvõimaluse eelistamine – see, et nad hindavad oma isiklikku vaba aega.
Bērziņa sõnul hakati Eesti eri piirkondades väljastuspunkti teenust pakkuma COVID-19 pandeemia alguses, et ka väiksemates linnades ja regioonides oleks võimalik teha igapäevaostud turvaliselt inimestevaheliste kontaktideta. Pandeemia vältel nähti, et tellimuste arv aina kasvab ja üha enam harjutakse uue ostlemisviisiga. Siiski on kauba väljastamisega nüüdseks Viljandis ja paljudes teisteski kohtades kõik, sest ettevõte otsustas keskenduda esmajoones põhiteenusele ehk kojuveole, seda ta Viljandis aga ei pakkunudki.
Bērziņa tähendas, et praegu, kui inimesed on kõikjal Eestis suuresti naasnud tavapärase elurütmi juurde ja ostude tegemine toidupoes on üsna turvaline, on Barbora põhitähelepanu teenusel, mis on klientide seas enim nõutud. Siiski on ettevõttel endiselt avatud väljastus- ehk drive-in-punktid Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Coopi e-poe kaudu Viljandimaal toitu koju osta ei saa ning augustis vähendas ettevõte neid piirkondi üle Eesti. Lõpetati näiteks Harju maakonnas ja suures osas Pärnumaal. Küll säilis see võimalus Hiiumaal ja Saaremaal, Haapsalu ja Kilingi-Nõmme kandis, Vändras ja Jõgeval.
FAKTE
E-pood on virtuaalne pood, mis võimaldab tegelda e-kaubandusega. 2021. aastal oli e-kaubanduse käive Eestis Eesti Panga andmetel 2,5 miljardit eurot, mis tähendas 50-protsendilist kasvu võrreldes aasta varasema ajaga, kui see oli 1,66 miljardit eurot.
- Keskmine e-ostlemise kuukäive oli Eestis 2021. aastal 208 miljonit eurot.
- Keskmiselt 58 protsenti e-oste tehakse Eesti enda ja 42 protsenti välismaa e-poodidest.
- E-kaubandus moodustab Eestis juba vähemalt 15 protsenti kogu jaekaubanduse mahust.
- Eestlased on pakiautomaadi usku: sinna tellitakse kõigist pakkidest 80 protsenti (DPD ja Emori uuringud).
- Emor prognoosib, et 2025. aastal on esmatarbekaupade e-kanalitest ostmise osakaal Eestis 10 protsenti (praegu 6 protsenti) ja näiteks Hiinas suisa 31 protsenti.
- Koroonakriis suurendas Eestis e-ostlejate arvu vähemalt 50 protsenti (Maksekeskuse kliendianalüüs).
- Tavaolukorras ostetakse interneti teel kõige rohkem kontserdi-, kino- ja teatripileteid (42 protsenti ostudest). Järgnevad elektroonika (30 protsenti), riided ja jalatsid (25 protsenti), kosmeetika (23 protsenti), mööbel (23 protsenti), parfüümid (21 protsenti), meesteriided (20 protsenti), spordikaubad (19 protsenti), mänguasjad ja lasteriided (18 protsenti), toidukaubad (12 protsenti) ning ravimid (7 protsenti).