Kolm Viljandi omavalitsust jäävad pühapäeval ilma professionaalsest päästekomandost. Nende aset püüavad edaspidi täita priitahtlikud.
Vabatahtlikud astuvad kutseliste asemele
Alates sügisest, mil Lõuna-Eesti päästekeskus ümberkorraldustest teada andis, on Mõisakülas, Kõpus ja Karksi-Nuias vabatahtlikele tulekaitseseltsidele elu sisse puhutud. Praeguseks on need kõigis kolmes omavalitsuses, ehkki koostöölepinguid päästekeskusega alles sõlmitakse.
«Meie kirjutame alla 30. jaanuaril,» ütles Karksi-Nuia tulekaitse seltsi esimees Heino Kesküla eile. «Päästetööd ei saa me kohe 1. veebruarist siiski tegema hakata, sest kulub kolm-neli nädalat, kuni paberid Tallinnas ära käivad.»
On teinegi asjaolu, mis mõnda aega priitahtlike pritsimeeste appitõttamist takistab. Nimelt on asjakohase väljaõppe saanud vaid endised või praegused elukutselised päästjad, kes moodustavad vahimeeskondadest umbes poole. Ülejäänutele korraldab päästeteenistus koolituse alles veebruaris või isegi märtsis.
Igas omavalitsuses on päästetöös osalemiseks nõusoleku andnud 10—12 vabatahtlikku, kuid enamasti on koduvalves korraga kaks inimest. Nende käsutusse jäävad praegused depoohooned, autod ja muu varustus.
Kuni tulekaitseseltside liikmeid välja õpetatakse, peavad Karksi, Kõpu ja Mõisaküla elanikud leppima elukutseliste komandodega, kes sõidavad kohale mõnest teisest omavalitsusest. Kui Karksi-Nuia ja Mõisakülla jõuavad Abja tuletõrjujad päästeteenistuse arvutuste põhjal kümne minutiga, siis Kõpu keskusse sõitmine võtab aega veerand tundi.
Priitahtlike päästeauto peab pärast appikutse saamist depoost sõitu alustama maksimaalselt veerandtunni pärast, kuid omavalitsuste juhtide hinnangul suudavad koduvalves priitahtlikud kohale jõuda kiiremini kui kaugelt tulevad professionaalid.
Väikesed omavalitsused peavad kohalikku päästevõimet väga tähtsaks ning Mõisaküla ja Kõpu kavatsevad hakata mõnele tulekaitseseltsi liikmele töö eest isegi tasu maksma. Raha on mõeldud eelkõige nendele, kes hoiavad korras depood ja masinaid.
Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo sõnul peab seltsi eelarve seetõttu küündima sadadesse tuhandetesse kroonidesse, kuid ta ei avaldanud, kui suur see summa täpselt on.