N, 8.12.2022

Pöögle oja kalad murdsid inimese abiga betoonist läbi

Tanel Jan Palgi
Pöögle oja kalad murdsid inimese abiga betoonist läbi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Janar Paimre (vasakul) Nordpontist ning Jan Ruukel ja Sander Sandberg riigimetsa majandamise keskusest julgustavad eraomanikke ja valdu iganenud paise likvideerima.
Janar Paimre (vasakul) Nordpontist ning Jan Ruukel ja Sander Sandberg riigimetsa majandamise keskusest julgustavad eraomanikke ja valdu iganenud paise likvideerima. Foto: Elmo Riig

Kolmapäeval eemaldasid riigimetsa majandamise keskuse töömehed Pöögle oja Kuustle vesiveski paisul ehitustööde ajaks rajatud ajutise tammi, vabastades nii forellidele loodusliku rändetee.

Eesti ojadel ja jõgedel on läbi aja arvele võetud rohkem kui tuhat paisu. Ajaloolised joonised näitavad, et Pöögle mõisa maadel on vesiveski asukoht märgitud juba 1688. aastal. Looduslikult kaunis ojakäärus on veskikivid jahvatanud sajandeid, ka Eesti Vabariigi algusajast on märkmeid möldri tegevuse kohta. Pöögle paisul muinsuskaitse väärtust siiski polnud.

Kui enne nõukogude aega pakkus inimene ojas elutsevatele rändkaladele võimalust liikuda ülesvoolu, tõstes ajutiselt üles puidust paisukonstruktsiooni, siis okupatsiooniajal valati paljud vanad jõetammid betooni. Sedasi tekitati Pöögle ojale pisike paisjärv, kuid ühtlasi katkestati kalade teekond kudemis- ja toitumisaladele.

Endise paisu kohale rajab riigimetsa majandamise keskus kaht erakinnistut ühendava silla.
Endise paisu kohale rajab riigimetsa majandamise keskus kaht erakinnistut ühendava silla. Foto: Elmo Riig

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) vee-elustiku spetsialist Sander Sandberg nentis, et probleemne mõtteviis pärineb nõukogude ajast. «Paisjärve koguneb muda, vesi soojeneb selles kiiremini ning forellidele sellised tingimused ei sobi. Paisjärv ei ole järv ega jõgi,» rääkis ta ja lisas, et forellid vajavad hapnikurikast voolavat jõevett.

Kaunis kärestik lisab väärtust

Paisu eemaldamisel tuli RMK-l teha koostööd eraomanikuga, kelle maal see praegu paikneb. Sander Sand­bergi sõnul on üle Eesti teatud hulk kaitsealuseid jõgesid, kus tuleb voolu avatus ja kalade rändevõimalused tagada riiklikult.

«Kui teeme looduslähedase kalapääsu ja likvideerime paisu, on see sada protsenti riiklikult abikõlblik,» kinnitas Sandberg. Seega ei pea maaomanik ega vald paisu likvideerimise eest peale maksma.

Ehitusega on oja ajutisest sängist tagasi suunatud käänulisse voolu, ent kaldakindlustustööd kestavad oktoobri alguseni välja.
Ehitusega on oja ajutisest sängist tagasi suunatud käänulisse voolu, ent kaldakindlustustööd kestavad oktoobri alguseni välja. Foto: Elmo Riig

Pöögle oja paisu eemaldamist alustati tööd teinud osaühingu Nordpont projektijuhi Janar Paimre sõnul juuni lõpus. Pinnasetööd plaanitakse lõpetada kahe nädala jooksul, kuid silla rajamine üle oja kestab kauem ning see plaanitakse valmis saada oktoobri alguseks. «Omanik saab väikese silla ja korraliku juurdepääsutee oma kinnistule. Omanik on päris palju vastu saanud selle eest, et on lubanud siin ehitada,» tähendas Paimre.

Oja kallas ja säng on täidetud suuremate ja pisemate maakividega ning peagi peaks nende ümber taastuma looduslik taimestik. Projekteerijad on kaldakindlustust rajades arvestanud suurima võimaliku üleujutuse ohuga, mis võib esineda üks kord paarikümne aasta jooksul. «Pilgule võib kaldakindlustus tunduda massiivne, aga see kivikoostis ja mudane kaldaala ajapikku rohestuvad,» selgitas Sandberg. Seegi on vajalik, et kaitsta omaniku maad ja allavoolu jäävat jõeosa suurvee ja erosiooni eest.

Kalastaja ja kalad võivad rõõmustada

Pöögle oja on Halliste ja Navesti jõe kaudu seotud Sindi jõestikuga. Juba ehitamise käigus oja voolu ümber suunates selgus, et seal leidub jõeforelli, ojasilmu vastseid, pisikesi lepamaime ja looduskaitsealust liiki võldast. Kevaditi ja sügiseti, mil vett voolab ojas rohkem, käib kaldail kalaõnne proovimas rohkesti harrastajaid. «Ojja võib teoreetiliselt naasta ka meriforell, kes jõuab siia rohkem kui saja kilomeetri kauguselt merest pärast Sindi paisu likvideerimist,» sõnas Sand­berg lootusrikkalt, sest forellid on jõetruud ja naasevad 2-3-kiloste täiskasvanud isenditena kudema kodustesse vetesse.

Pöögle oja voolab taas loomulikus sängis, pakkudes hapnikurikast elu- ja kudemispaika pisematele ja suurematele kaladele.
Pöögle oja voolab taas loomulikus sängis, pakkudes hapnikurikast elu- ja kudemispaika pisematele ja suurematele kaladele. Foto: Elmo Riig

Pöögle oja voolab taas takistusteta, pakkudes inimkõrvale kärestikulisest sängist tulenevalt mahedat sulinat ja silmailu ning veefaunale, eelkõige jõeforellile hapnikurikast elukeskkonda.

«Ehitaja on õnnelik, RMK on õnnelik, omanik on õnnelik,» nentis Sandberg betoonpaisu eemaldamist kokku võttes.

«Õige vastus on, et kalad on õnnelikud,» lisas RMK looduskaitse tööde juht Jan Ruukel.

Märksõnad
Tagasi üles