Liisa Pakosta: muinsuskaitse ja rohepööre on täpselt üks ja seesama asi

Margus Haav
, reporter
Copy
Kevadel muinsuskaitseametit juhtima hakanud Liisa Pakosta kinnitas uuele töökohale asudes, et riik saab aidata esivanemate pärandiga toimetamisel argist laulupeoõhustikku hoida.
Kevadel muinsuskaitseametit juhtima hakanud Liisa Pakosta kinnitas uuele töökohale asudes, et riik saab aidata esivanemate pärandiga toimetamisel argist laulupeoõhustikku hoida. Foto: Marko Saarm

Viljandit külastanud muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta on seisukohal, et muinsuskaitsealuste hoonete omanikud ja amet leiavad enamasti ühise keele. Pakosta kinnitusel on tema eesmärk ameti juhina laiema teadlikkuse arendamine kultuuripärandi väärtuse mõistmisel.

Liisa Pakosta, Viljandi kohta on väidetud, et linnal on vedanud, et jõukust pole siin liiga palju olnud, aga sestap ongi siin palju ajaloolisi hooneid alles jäänud.

Kultuuripärandi kaitse koosnebki sellest, et inimesed tahavad seda hoida ja kaitsta ning sellisel juhul on rahast isegi abi. See aga, et meil on kultuuripärandit nii palju alles, ongi osalt tingitud sellest, et samal ajal, kui vabades riikides oli suur moderniseerimise laine, siis Eesti oli Nõukogude okupatsiooni all. Väga palju meie jõukusest viidi Moskvasse. Tollel ajal oli palju poliitideoloogiast lähtuvat suundumust: püüti hoida vanaaegseid hooneid halvas korras ja neid mitte remontida, et saaks näidata, et oleme siia nõukogude inimestele toonud sooja vee ja vannitoaga uue maja. Vaadake, milline kontrast selle jubeda vana asjaga!

Tagasi üles