Suvel pole inimesel moraalset õigust olla õnnetu?

Alvar Loog
, toimetaja
Copy
Arnold Sepa «Raisatud suvi» on idülliline vaade 1930. aastate Viljandile. Nii näiteks nägi 1930. aastate lõpus välja Viljandi järve rand.
Arnold Sepa «Raisatud suvi» on idülliline vaade 1930. aastate Viljandile. Nii näiteks nägi 1930. aastate lõpus välja Viljandi järve rand. Foto: Tõnis Parri

Suvi on koos kõigi oma tasuliste ja tasuta kaasannetega parim aeg eneseunustuseks, puhkuseks, naudinguteks, armastuseks, reisimiseks, kergemeelseteks seiklusteks, aktiivseks mittemidagitegemiseks ...

Kui suve mõtteline selgroog saab murtud – see juhtub kuidas kellelgi, aga üldiselt vist peaaegu alati hiljemalt augusti keskel, kui ööd on juba pimedamad ning valmivad õunad hakkavad vaikselt kuju võtma, ehk neil päevil, mis just praegu käsil –, hiilib sirelite aegu sündinud kevadise entusiasmi asemele magusvalus melanhoolia. Tuleb nagu varas: salamisi ja enamasti öösel. Ning jääb nagu truu ja kirglik armuke: tema kramplikud kaisutused kestavad sageli järgmise pärastlõunani.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles