Viirused parajasti väga kurjalt ei ründa

Nagu ütles Olga Sadikova terviseameti gripikeskusest, on sel talvel haigestumine püsinud  suhteliselt madalal nii Viljandimaal kui kogu Eestis.

Kolmel viimasel nädalal oli meie maakonnas ägeda ülemiste hingamisteede nakkuse või gripiga arsti poole pöördunute arv järgmine: 6.—12. veebruarini 159, 13.—19. veebruarini 149 ja eelmisel nädalal 155 inimest.

Külmade ilmadega haigestumiste arv mõnel määral suurenes, aga on siiski paljude aastate keskmisest madalam. Olga Sadikova ütles, et kuigi ennustamine on tänamatu töö, julgeb ta arvata, et haigestumiste arv hakkab kahanema või vähemalt ei tõuse tuntavalt. Selleks annab lootust ka naaberriikides valitsev olukord, kus ülemiste hingamisteede viirusnakkusi on samuti suhteliselt vähe.

Möödunud aastal hirmu tekitanud niinimetatud seagrippi AH1N1 tänavu Eestis ja teistes Euroopa riikides diagnoositud ei ole, levivad vanemad viirusetüved, mis meid on juba palju aastaid kimbutanud. Erand on Venemaa, kus AH1N1 ka tänavu talvel levib, kuigi seal vaktsineeritakse inimesi suurel hulgal tasuta.

Terviseametnikud on sellepärast hoiatanud ka idanaabritega tihedamalt suhtleva Ida-Virumaa perearste, aga seni pole ohtlikku tüve õnneks tuvastatud.

Viljandimaa halvas mõttes kuulsaks teinud kollatõbi taandub tasapisi. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo peaspetsialist Kai Raska pidas haigestumiste kahanemise põhjuseks nii vaktsineerimist kui haigestumise hirmus paranenud sanitaarkultuuri.

Aasta algusest tänaseni on Eestis diagnoositud 16 kollatõvejuhtu, neist Viljandimaal 12. Möödunud aasta teisel poolel oli meil haigestunuid 134.