E, 6.02.2023

GALERII ⟩ Mõisakülas tähistati taasiseseisvumispäeva rivistuse, näituse, supi ja targemaks saamisega

Triin Loide
, Sakala arvamustoimetaja
Mõisakülas tähistati taasiseseisvumispäeva rivistuse, näituse, supi ja targemaks saamisega
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
20. augusti tähistamine Mõisakülas 2022. aastal
20. augusti tähistamine Mõisakülas 2022. aastal Foto: Kaire Kannistu

20. augustit tähistati Mõisakülas hoolimata üsna tugevasti lõõskavast kuumusest taasiseseisvumise aastapäeva laada, Kaitseliidu rivistuse ning muidugi mõista sõdurisupi söömisega.

Laupäeval kell kümme avati Mõisaküla keskväljakul laat, tegutsesid ka kodukohvikud ning Kaitseliit korraldas rivistuse, millele järgnes noorteorganisatsioonide ja nende tegevuste tutvustamine. Karksi malevkonna pealiku Ervin Tambergi sõnutsi on Kodutütarde ja Noorte Kotkaste kaasamine vajalik, sest ürituse eesmärk on taasiseseisvumispäeva väärika tähistamise kõrval ka noortele kodumaa kaitsmist tutvustada.

Huvilised said pärast rivistust vaadata Kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti tehnika näitust, õppida esmaabivõtteid ning öelda politseiniku koerale tere. Ülevaade anti lisaks noorteorganisatsioonide tööle ka Punase Risti ja Naiskodukaitse tegevustest. Õpiti andma esmaabi ning nagu paljudes muudeski kohtades sai Mõisakülas järele proovida, kuidas ühe tõhusa varjevõrgu punumine käib.

Kõne pidas Mulgi vallavolikogu aseesimees Peeter Rahnel, kes kõigepealt andis põhjaliku ülevaate Eesti taasiseseisvumiseni viinud tegevustest ja ajaloolistest hetkedest, puudutades selliseid sündmusi nagu Balti kett, Rahvarinde asutamine, augustiputš ja teised olulised sammud, mis viisid Eesti iseseisvumiseni. "Taasiseseisvumine ei kukkunud eestlastele niisama sülle, see võideldi välja," sõnas Rahnel. "Kaks korda ühe sajandi jooksul iseseisvuda on üsna haruldane. Veelgi haruldasem on iseseisvumine ilma inimohvriteta."

Rahnel sõnas sõnavõtu lõpetuseks, et eestlased peavad jätkuvalt olema valvsad. "Naaberriigi juhid oma ajalootõlgendustes soovivad meie ja teistegi naabrite iseseisvust muuta," kõneles ta. "24.veebruaril algas täiemahuline sõda, kus Vene riigi väed ründasid Ukrainat, et Ukraina riiklus likvideerida."

Eesti on Rahneli sõnutsi küll NATO kaitsekilbi all, kuid eestlased peavad ise oma riigi kaitsevõimet veelgi tugevdama. "Riik on kaitstud, kui inimestel on kaitsetahe," kõneles ta. "Kaitsetahe on olemas, kui me tunnetame, et ka riik hoolib meie inimeste heaolust. Julgeoleku seisukohalt ei ole riigile oluline mitte ainult relvastus, vaid garanteeritud peab olema ka turvatunne."

Märksõnad
Tagasi üles