Olga Sööt kui Pärsti elav ajalugu hoiab hellalt nii raamatuid kui kogukonda

Olga Sööt Foto: Kristi Markov

1972. aastal sattus koos kursusekaaslastega Pärsti mõisa parki Viljandi kultuurikoolis raamatukogundust õppiv tütarlaps. Kuulnud, et mõisahoones tegutsev raamatukogu otsib juhatajat, turtsatas ta: «Kes siia poripõrgusse ikka tulla tahaks!» Nüüdseks on 71-aastane Olga Sööt juba pool sajandit oma sõnu söönud ja plaanib lasta neil ka edaspidi hea maitsta.

Öelda Olga Söödi kohta midagi pinnapealset ja banaalset, nagu «kauaaegne raamatukogutöötaja», tunduks vaat et solvanguna. Pisendamisena. Tänavu 1. augustil tähistas ta 50 aastat raamatukoguhoidjana töötamist elu esimesel ja ainsal töökohal. Varsti 100. sünnipäeva tähistav Pärsti raamatukogu Viljandi vallas on seega enam kui pool sellest ajast olnud ühe inimese juhtimise all. Ja see raamatukogu pole tema juhtimisel olnud mitte ainult raamatukogu, vaid tõeline küla keskus.

Tema eestvedamisel ja kaasalöömisel on sinna jõudnud külapeod, näitemängud, koosolekud, ettekanded, huviringid ja kõik muu, mis teeb raamatukogust selle, mida tänapäeval nimetatakse moodsalt kogukonnakeskuseks. Tema tegi seda juba ammu enne tiigrihüpet, digilahendusi, nutiseadmeid, kaasamist ja peeneid seminare, millel räägitakse, et ega raamatukogu ole pelgalt raamatute laenamise koht. Küllap võiks ta neist asjust seminaripidajatele pikalt-laialt pajatada ... kui ta nii tagasihoidlik poleks.