Ordulinnuse renoveerimine on päevavalgele toonud nii mõndagi põnevat

Tarvastu ordulinnus on ehitatud XIV sajandil. Liivi sõja ägedates võitlustes käis see käest kätte ning pommitamise, põlemise ja püssirohuga õhkimise tagajärjel jäid võimsast ehitisest järele vaid müürid. Foto: EVE NAABER

Tarvastu ordulinnuses jätkuvad tööd, mis on tänavu Viljandimaa ajalooliste objektide juures suurimad, ning varemete konserveerimise järjekordse etapi käigus on lisandunud leide, mis aitavad valgust heita linnuse seni varjus olnud ajaloole.

Arheoloog, Tartu ülikooli laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska peab Tarvastu linnust põnevaks paigaks. Tema sõnul hakkavad müürid rääkima siis, kui on tahtja, kes neid uurib ja loeb, ning nii läks ka Tarvastus. Tema usub, et nüüd on võimalik paremini kirja panna linnuse ehitamise kronoloogia ehk selgitada, missugune osa ehitati varem, missugune hiljem.

Õhkulastud värav

«Konserveerimistööde käigus avatud kohad hakkasid linnuse kohta andma lisateavet,» kõneles Aivar Kriiska. «Proovisime avada väravakäiku, mis on olemas ka XVII sajandil Rootsi ajal tehtud linnuse plaanil ja mille järgi on kujunenud arusaam, milline linnus omal ajal välja nägi. Selle järgi on linnusel olnud ainult üks värav.»