K, 30.11.2022

FILMIARVUSTUS ⟩ Rammusam, grotesksem, värvikam. "Apteeker Melchiori" teine osa nihutab latti kõrgemale

Triin Loide
, Sakala arvamustoimetaja
Rammusam, grotesksem, värvikam. "Apteeker Melchiori" teine osa nihutab latti kõrgemale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Märten Metsaviiru kehastatav apteeker Melchior on küll sümpaatne, aga jääb märksa värvikamate kõrvaltegelaste taustal veidi kahvatuks.
Märten Metsaviiru kehastatav apteeker Melchior on küll sümpaatne, aga jääb märksa värvikamate kõrvaltegelaste taustal veidi kahvatuks. Foto: Kaader filmist

"Apteeker Melchiori" triloogia teine film alapealkirjaga "Viirastus" viib meid taas XV sajandi Tallinna. Nooruke apteeker Melchior on saanud vahepeal veidi hinge tõmmata, maolaps Antonius pole jõudnud kuigivõrd kasvada ja kellegi kuri käsi kustutab jälle eluküünlaid.

Tallinnas justkui kummitaks end kunagi ammu kaevu uputanud noore tüdruku vaim. Viirastust näinud mees avastatakse aga üsna pea surnuna ning seejärel leiab samas kaevus õnnetu otsa punapäine prostituut. Mis küll all-linnas toimub? Mis kelmikaid piitsutamismänge kirikhärra Rode keldris ometigi mängitakse? Ja mis sel Keterlynil, taevas halasta, nüüd ometi hakkas, et ta enam kivikesega aknale viskamisest välja ei tee ja nutetud näoga ringi käib? Melchior Wakenstedel (Märten Metsaviir) tuleb jälle ilmselt veinist ja vürtsidest valmistatava apteeginapsi müümine kõrvale jätta ning mõistatust lahendama asuda.

Märksõnad
Tagasi üles