VÕÕRAS VÕIM ⟩ Viljandimaa punamonumendid ootavad jah-sõna teisaldamiseks, lammutamiseks või kohendamiseks

Triin Loide
, Sakala arvamustoimetaja
Copy
Järveotsa obelisk avati 1951. aastal. Eesti NSV sõjakomissariaadi andmetel olevat sellesse paika maetud lausa 16 000 inimest.
Järveotsa obelisk avati 1951. aastal. Eesti NSV sõjakomissariaadi andmetel olevat sellesse paika maetud lausa 16 000 inimest. Foto: EVE NAABER

Kui mitmel pool Eestis on juba jõutud punamonumentide mahavõtmiseni ning valitsuse otsusega on praeguseks maha võetud ka Narva punatank, siis Viljandimaa omavalitsustes on see protsess alles pooleli.

Viljandi linnavalitsus pole veel volikogult protsessile ametliku käigu andmiseks luba palunud, kõigis kolmes vallas oodatakse aga otsuseid, et saaks tööga alustada.

Asjaajamine võtab aega

Mulgi vald asus punamonumentide edasist käekäiku arutama Viljandimaal esimesena, juba mais. Plaani võeti Karksi-Nuia mäletusmärk teisaldada ja säilmed ümber matta ning Mõisaküla ja Halliste mälestustahvli tekst tänapäevastada.

Praeguseks on seisukohad veidi ümber hinnatud ning läinud nädalal saatis vallavalitsus kaitseministeeriumisse taotluse Karksi-Nuia sõjahaua säilmete kalmistule ümbermatmiseks ja monumendi sellele paremini sobivasse kohta teisaldamiseks. Ka Halliste ja Mõisaküla monumendi kohendamiseks on plaanis lähiajal luba taotleda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles