Poolsada Ukraina last osales Viljandis eesti keele laagris

Priscilla Õmblus
Copy
Eesti keele laagri lõputseremoonial 12. augustil anti igale osalejale kaasa tunnistus ja väike Eesti lipp. Fotol on laagrilised koos Viljandi abilinnapea Kristjan Mändmaaga.
Eesti keele laagri lõputseremoonial 12. augustil anti igale osalejale kaasa tunnistus ja väike Eesti lipp. Fotol on laagrilised koos Viljandi abilinnapea Kristjan Mändmaaga. Foto: Annika Mändmaa

1. augustil kogunesid siinsete Ukraina sõjapõgenike lapsed Viljandi kunstikooli kooliajaks ettevalmistavasse eesti keele laagrisse. 12. augustil asetleidnud lõputseremoonial anti kõigile neile kaasa tunnistus ja väike Eesti lipp.

Viljandi abilinnapea Kristjan Mändmaa sõnul oli laagri eesmärk peale keeleõppe pakkumise see, et pikalt ebakindlates oludes ja koduõppel viibinud lapsed harjuksid jälle kindla päevakava ja paigalpüsimisega.

"Kui kevadel käis Viljandi koolides paarkümmend Ukraina õpilast, siis sügiseks on kooliavaldusi juba rohkem kui 60. Päris mitmel lapsel saab algus olema üsna raske, sest keelekeskkond on võõras ning kevadine Ukraina e-kool oli arusaadavalt ebaühtlase kvaliteediga. Ilmselt mängisid nii mõnedki pigem kodus üksi arvutimänge ja surfasid internetis," rääkis ta.

Mändmaa sõnul oli väga oluline seegi, et laagris said paljud Ukraina lapsed omavahel tuttavaks – leidsid uusi sõpru, kellega side ei katke loodetavasti ka siis, kui nad lähevad eri koolidesse. "Mõtleme teha sügisvaheajal ka jätkulaagri, et noored jälle kohtuksid ja saaksime neilt küsida, kuidas koolis on läinud."

Laagris vaheldusid keeletunnid loominguliste tegevustega. Maaliti, vooliti ja mängiti, õpiti tähestikku, numbreid ja kalendrit, uuriti Eesti geograafiat ja loodust, harjutati tervitamist, tutvustamist ja tunnis käitumist, joonistati ennast ja oma sõpru, märkides juurde kehaosade nimetused, arutleti ajaloo ja kommete üle ... Õpiti tundma ka kohalikku toitu – laagrilised said iga päev sama lõunasööki, mida meie lasteaedades ja koolideski pakutakse. Laagri lõpus oli lastel võimalus eesti keelt praktikas harjutada ja iseseisvalt kohvikus jäätist tellida.

Ukraina perede huvi eesti keele laagri vastu oli suur. Selles osales 50 last vanuses 6–16 aastat. Nendega tegelesid keeleõpetajad Albina Gavrilova ja Agnes Rannu. Loominguliste tundide eest kandsid hoolt Kaja Miller, Eve Noormets ja Reniita Romann.

"Lapsed nagu lapsed ikka, oli väga aktiivseid ja väga enesessetõmbunuid," nentis Albina Gavrilova. "Võib-olla on Ukraina noored keskeltläbi natuke elavamad ja kärarikkamad kui Eesti õpilased. Harjunud sellega, et õpetaja nende peale häält tõstab. Aga seda me loomulikult ei teinud. Rääkisime neile, et siin peab kuulama ka siis, kui vaikse häälega räägitakse."

Agnes Rannu sõnul olid lapsed väga õpihimulised ning jäid laagriga rahule. Kaja Miller arvas, et nii mõnigi tuleb edaspidi ka kunstikooli, sest andekaid joonistajaid oli nende seas palju.

Laagri korraldas Viljandi linnavalitsus riikliku rahastuse ning kohvikute ööl kogutud annetuste toel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles