Raamatukogu pakub lisaks lugemisvarale häid üritusi

Viljandi linnaraamatukogu vastne direktor Reet Lubi rõõmustab, et noorte lugejate arv on viimasel ajal kasvanud. Eakamad inimesed leiavad tee raamatukokku niikuinii, sest nad on harjunud seal käima. Foto: Elmo Riig / Sakala

Alates veebruarikuust tegutseb Viljandi linnaraamatukogu direktorina Reet Lubi. Kuu on liiga lühike aeg, et midagi põhjalikult muuta — kui seda vajagi on —, aga uue ameti esimesed rõõmud ja mured on selgunud. Pealegi pole vastne direktor asutuses uus inimene, vaid on töötanud seal juba aastaid.

Reet Lubi, millega te juhtivspetsialistist direktoriks saades kõigepealt kokku puutusite?

Esimene tööpäev üllatas mind umbes torudega. See oli ehituspraak, mis alles nüüd välja tuli, nii et kaua vastu pidanud praak. Halvast ehituskvaliteedist tulenevate hädadega puutume alatasa kokku.

Kuidas kollektiiviga rahul olete?

Kõik teevad seda tööd, mis neile on ette nähtud, ja kannavad ühtlasi suurt lisakoormust, mida põhjustab inventuur. Loodetavasti jõuab see sel nädalal lõpule. Õnneks oleme kokkuleppele saanud ja probleeme pole tekkinud.

Mul ei ole plaanis kedagi vallandada, et luua noorte inimeste kollektiivi. Pigem tuleb täpselt kindlaks määrata, kes mille eest vastutab, et ei oleks dubleerimist ja üksteisest möödarääkimist. Vanus ei takista töötegemist, rohkem sõltub asi tahtmisest.

Kas inventuuri teete juhi vahetuse tõttu?

Seda tehakse seaduse järgi vähemalt kord kümne aasta jooksul ja asutuse juhi vahetudes samuti. Nüüd on kahekordne põhjus: oleme olnud kümme aastat uues majas ja juht vahetus. Kõigepealt lugesime raamatud üle, praegu kontrollime varufonde, kus võib varjul olla mõni kadunud trükis. Omajagu segadust ja vigu on põhjustanud arvutiprogrammide vahetumine.

Kas sees on suuri auke?

Auke ilmneb ja mõni väärtraamat on kadunud. Osa on lugejad tagastamata jätnud, osa on haihtunud teadmata suunas.

Mida tahate raamatukogus muuta?

Lausa muuta ei kavatse ma midagi, aga mõtteid on. Tahame huvijuhi tööd rohkem propageerida. Vilja Volmer, kes seda ametit peab, tegeleb lastele ja noortele mõeldud üritustega. Need on populaarsed, aga eesmärk on tuua raamatukokku veel rohkem noori ja näidata, et siin saab peale lugemise teha muudki.

Näiteks korraldab Vilja Volmer kaks korda aastas noortele fotoseiklust ja kaasalööjaid on palju.

Plaanis on hakata tutvustama uusi raamatuid. Neid ilmub nii palju, et inimesed ei suuda jälgida. Need üritused on kavandatud igas eas lugejatele.

Hoopis tihedamalt tahan teha koostööd teiste Viljandi kultuuriasutustega. Et kultuurimaja veel ei tegutse, oleme mõelnud rohkem noortele. Eks näe, kuidas asjad siis kulgevad, kui kultuurimaja taas avatud on.

Ka kultuuriakadeemiaga mõtleme rohkem ühisettevõtmisi korraldada. Linnagaleriis saaksime teha butafooride ja rahvusliku käsitöö tudengitega põnevaid näitusi. Usun, et tantsutudengidki võiksid anda meil mõne etenduse, kuid nende endi ruumid on ilmselt paremad. Seda kõike saab arutada.

Hästi on käima läinud noorte loomingu salong, mida juhivad Kondase keskuses Vilja Volmer ja Kristiina Ehin. Huvilisi jätkub, kuigi algul oli kahtlusi. Inimesed tahavad iga uue asjaga tutvuda ja harjuda, enne kui selle omaks võtavad.

Kindlasti soovime senisest enam tähelepanu pöörata koduloo uurimisele ja nendesse ettevõtmistesse rohkem inimesi kaasata. Hulk huvilisi tegeleb juba praegu agaralt uurimisega. Raamatukogus aitab neid koduloobibliograaf Kalli Kuhi ning usinasti tegutseb selles vallas ka Marge Liivakivi.

Hea oleks teha koostööd Viljandi muuseumiga. Kes siis veel meie kodulugu uurib kui mitte meie ise? Seda suurt tööd tuleks tutvustada, kohalikule rahvale näidata.

Meil tegutseb kodu-uurijate selts, aga nõu ja jõuga on ka raamatukogu abiks kõigile, kes seda soovivad.

Tähtis valdkond on internetikoolitused. Oleme varem teinud neid projektipõhiselt, aga nüüd tahame muuta selle enesetäiendamisvõimaluse pidevaks ja uurime, millist õpetust vaja on. Plaanis on õpetada dokumentide vormistamist. Tööd otsiv inimene peab oskama CV-d koostada ja ennast tutvustada.

Palju küsimusi on selle kohta, kuidas kasutada ID-kaarti. Sihtrühmad ja nende vajadused on erinevad ning kursuste kava koostades tuleb seda arvestada. Oleks vale eeldada, et kõik oskavad kasutada arvutit sama hästi kui meie. Tahame pakkuda inimestele võimalust omandada neile vajalikud vilumused. Õpetama hakkab meie töötaja, see on tema lisaülesanne. Internetikoolitused on huvilistele tasuta.

Raamatukogu sajas aastapäev oli juba mullu, aga sel puhul trükitud raamat pole veel lugejate kätte jõudnud.

Esitluse teeme 23. aprillil, raamatu ja roosi päeval. Et raamat kujunes palju kallimaks, kui kavandasime, ei saa me uhke peo peale raha kulutada. Raamatu ja roosi päev sobib selle ilusa trükise tutvustamiseks igati.

Kogumik on kaunilt kujundatud, hea sisu ja rohkete piltidega. Esialgu hakkame seda müüma oma majas.

Teil on kaks väikest last. Kas nemad ema uue töökoha pärast ei kannata?

Seni on tõesti väga kiire olnud, kuid olen püüdnud ennast distsiplineerida ja minna õigel ajal koju. Loomulikult mõtlen ka seal tööasjadele, sellest ei pääse.

Kolmeaastane tütar käib lasteaias, üheaastast hoiab vanaema. See on hea võimalus, aga vanaemale natuke kurnav. Esialgu saame hakkama.

Kui palju jõuate lugeda ja teatris või kontserdil käia?

Praegu väga vähe. Õpin ka Tartu ülikoolis magistriõppes kultuurikorraldust, nii et ilukirjanduse lugemiseks aega ei jää. Erialakirjanduse tarvis pean seda leidma.

Küsin teilt viimase aja moeküsimuse: miks on Viljandis hea elada? Mis muretsema paneb?

Viljandi on piisavalt väike, et edukalt koostööd teha. Kõik on lähedal, nii et jõuad igale poole. Ometi on linn piisavalt suur, et kõigile jätkuks ruumi.

Kui jälgida statistikat, kuidas inimesed siit lahkuvad ja kui madalad on palgad, muutub meel murelikuks. Kas ei hakka meil nõnda varsti nappima neid, kellele raamatuid laenutada ja toredaid üritusi korraldada?

Kuidas Viljandi raamatukogul praegu läheb?

Mul on hea meel, et inimesed loevad. Elanike arvu kahanemisest hoolimata on noorte lugejate arv kasvanud. Üritustele tuleb paras jagu rahvast. Nähtavasti on inimesed leidnud tee raamatukokku ning avastanud seal endale huvipakkuvat ja meeldivat.

Rõõm oleks veel suurem, kui toodaks tagasi kõik laenatud raamatud. Viivisehirmu pärast ei maksa eemale hoida: alati on võimalik kokkuleppele jõuda.