N, 6.10.2022

Viljandisse paigaldatakse ohusireenid

Kirke Katariina Siimso
Viljandisse paigaldatakse ohusireenid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sireenid tahetakse panna riigile, linnale või riiklikele ettevõtetele kuuluvatele ehitistele või sidefirmade mastidele. Pilt on illustratiivne.
Sireenid tahetakse panna riigile, linnale või riiklikele ettevõtetele kuuluvatele ehitistele või sidefirmade mastidele. Pilt on illustratiivne. Foto: Meelis Lokk

Viljandisse ja veel 15 linna paigaldatakse ohusireenid, mis hakkavad inimesi hoiatama sõjalise ohu, suurõnnetuste ja hädaolukordade eest.

"Oluline on, et sireeni käivitudes ei jääks inimesed seda heli tänavale kuulama, vaid liiguksid kiiresti hoonetesse," märkis sireenide projektijuht Tambet Vodi.

Päästeameti teate kohaselt hakkab loodav sireenide süsteem edastama helisignaali ohuolukorras: sõjalise ohu ja suurõnnetuste korral ning hädaolukordades, näiteks kiirgusõnnetuse või ohtlike kemikaalidega juhtunud õnnetuse puhul. Millised täpselt signaalid olema hakkavad, saab selgeks augustis või septembris. Selleks ajaks valmistab päästeamet ette ka teavitustegevused, et elanikkonnale sireenide helisignaalid ja käitumisjuhised tuttavaks teha. Lisaks saavad ohupiirkonnas viibivad inimesed oma mobiiltelefonile sõnumi, mis annab ohuolukorra kohta lisainfot ning käitumisjuhiseid.

Kokku tuleb 16 linna 70–80 kõlaripunkti. Sireenid paigutatakse riigile, omavalitsusele või riiklikele ettevõtetele kuuluvatele ehitistele või sidefirmade mastidele. Kui neist ei peaks piisama, on võimalik kasutada ka eraomanduses olevaid ehitisi, kus juba on sideettevõtete seadmeid, ning suuremate äriettevõtete hooneid. Seda, kuhu täpselt Viljandis sireenid tulevad, Vodi öelda veel ei soovinud. "Valitud objektide detailsem ülevaatamine ja omanikega läbirääkimine on alles töös. Ühte saame igal juhul kindlalt öelda: Viljandis on sireenid terve linna ulatuses kuuldavad," ütles projektijuht.

Selleks, et aru saada, kui palju ja kuhu tuleks ohusireenide kõlareid paigutada, et sireeni heli kogu asula ära kataks, tuli kõikides linnades teha akustiline analüüs, milles võeti arvesse taustamüra, pinnavorme ja hoonestust. "Oleme teada saanud, kui tugev peab heli olema, et see oleks taustamürast eristatav, kuid samas ei tekitaks inimeste tervisele ohtu,“ selgitas sireenide projektijuht Tambet Vodi. Sireenide maksimaalne helirõhu tase jääb alla 115 detsibelli, mida võib tema sõnul võrrelda alarmsõiduki sireeni või ehitusmasinate müraga.

Ühtset ohusireenide võrgustikku Eestis praegu ei ole, kuid päästeamet on alustanud selle väljaarendamist. Väljatöötatav süsteem peaks võimaldama jõuda võimalikult suure arvu elanikeni. Elanikkonnakaitse seisukohast on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul on tehtud. Riik andis ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot.

"Sireenisüsteemi loomiseks oleme läbi käinud naaberriikide parimad praktikad," lausus Vodi. Eelkõige tahetakse luua töökindel ning valehäireteta süsteem, mis ise oma töökorras olekut jälgib. Teatud regulaarsusega katsetatakse sireenisüsteemi reaalse heli edastamisega. "Näiteks Hollandis proovitakse üleriiklikku sireenide süsteemi iga kuu esimesel esmaspäeval kell 12," rääkis Vodi.

Peale Viljandi paigaldatakse ohuteatesüsteem Tallinna Muugale, Tartusse, Pärnusse, Narva, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Maardusse, Rakverre, Keilasse, Valka, Kuressaarde ja Haapsallu.

Esimesed seadmed on plaanis paigaldada käesoleva aasta lõpus ning kogu süsteem võiks valmis olla tuleva aasta juuliks.

Märksõnad
Tagasi üles