Erivajadustega inimesed kogunesid laulu- ja tantsupeole
Viljandi laululaval tuleb laupäeval erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu «Taaskohtumine». See on esimene suur kokkusaamine pärast 2019. aastat ja pandeemiast tingitud pausi. Sakala veebis saab jälgida kell 14 algava peo otseülekannet.
Tasuta ja viipekeeletõlkega peo kõrval on erivajadusega inimeste valmistatud käsitööesemete laat ja saab osaleda lastele sobilikes töötubades: valmistada nukku, käepaela ja vahvleid. Lisaks ootavad maitsmist Eesti ja Ukraina toidud, käsitööjäätis ning aiasaadused, külalisesinejana astub üles Birgit Sarrap.
Viljandist osaleb peol mittetulundusühing Singel 15 lauljaga. Neid juhendava lauluõpetaja Ene Raju sõnul on kõik väga rõõmsad ja ootavad laupäeva. «Oleme kõvasti harjutanud, täis indu ja optimismi, inimestel on eelmistest pidudest ilusad mälestused,» rääkis ta.
Raju on käinud varem oma kooridega üldlaulupeol Tallinnas, kuid siinne eriline üritus on esmakordne ka talle.
Viljandi peole on oodata tuhatkonda lauljat ja tantsijat ligi sajast paigast üle Eesti, koos saatjate ja abistavate töötajatega peaks osalejaid olema 1400.
Ehkki erivajadustega inimesed on enamjaolt nõrgema tervisega, koroonat neile praegu ohuks ei peeta. «Selle aasta algusega oli meil vaktsineeritud 93 protsenti inimesi,» ütles pidu korraldava aktsiaseltsi Hoolekandeteenused avalike suhete juht Katrin Pärgmäe. «Meil testitakse aktiivselt, seega oleme õppinud paremini kõiki meetmeid kasutama ning saame ikkagi pidu ka pidada.»
Ürituseks valmistumise süsteem on sama, mis tavalistel laulupidudel. Aasta alguses saadeti kodudesse repertuaar, et inimesed saaksid laule või tantse harjutada. «Viljandis olid kevadel harjutuspäevad, kus juhendajaid õpetati laule ja tantse õpetama,» lisas Pärgmäe.
Inimestele tähendab laulu- ja tantsupidu Pärgmäe sõnul tänavu kindlasti meeleolukat taaskohtumist. Varem oldi suurtes erihooldekodudes, kus oli palju inimesi koos. Nüüd on tagasi mindud väiksematesse üksustesse oma kodukohtades, kuid sidemed suurkodude kaaselanikega on alles jäänud ning peol nähakse üksteist üle väga pika aja.
Vahepeal korraldati omakeskis ka väiksemaid laulupidusid, koroonaajal kohtuti virtuaalselt. «Neid tehti ülekandena, nii et seda sai ka telekast või arvutist vaadata. Peeti pidusid oma kodus, kus sai kaasa laulda. Kuid nagu päris laulupeogi puhul ei anna teleka vahendusel ja kohapeal kaasaelamist võrrelda,» rääkis Pärgmäe.
Lisaks inimeste kokkutoomisele aitab pidu meelde tuletada, et erivajadusega inimesed on täpselt nagu kõik teised. «Seal ei ole mingit olemuslikku erinevust,» kinnitas Pärgmäe. «Me kõik oleme inimesed, kel on vahel mingisugune abivajadus.»
Pärgmäe julgustas inimesi osalema ja kõikides tegevustes kaasa lööma. «See pole kindlasti vaid kindlale inimrühmale mõeldud suletud üritus. Tullakse kokku ning veedetakse meeleolukalt aega,» sõnas ta.